Arutelu:Iseseisvus: erinevus redaktsioonide vahel
selgitus |
Iseseisvuse ja suveräänsuse samastamine ei ole õigustatud. |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:10, 12 Apr 2005 (UTC) |
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:10, 12 Apr 2005 (UTC) |
||
---- |
|||
Iseseisvuse ja suveräänsuse samastamine ei ole õigustatud ja võib tekitada segadust. Suveräänsus on keerukam kontseptsioon ning rahvusvahelise õiguse teoorias on iseseisvus üks suveräänsuse tahke. Vrdl Ants Piip 1936. aastal: |
|||
''Mainitud suveräänsuse jaotuse mõju leiame ka Eesti vabariigi põhiseaduses, kus § 1 lausub järgmiselt: „Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes." Sisesuveräänse juriidilise isiku võime korraldada riiklikku elu oma" tahtmise järgi on väljendatud siin sõnaga „iseseisev", kuna Eesti vabariigi sõltumatu võime astuda suhetesse teiste välisriikidega kui sarnane sarnasega ehk tema välissuveräänsus on tähendatud sõnaga „rippumatu". Just viimane, s. o. rippumatus ehk sõltumatus (independance, Unabhängigkeit) on iseloomustav Eesti rahvusvahelisele personaalsusele, mitte aga „iseseisvus", mida ta võiks nautida, ka kuuludes mõne teise riigi välissuveräänsuse alla, olles viimase protektoraadiks, autonoomseks osaks või osariigiks.'' |
|||
Redaktsioon: 5. veebruar 2006, kell 18:36
ei määra Eesti suurel määral enam oma õigusi ja kohustusi
See on halb sõnastus, aga ma ei oska paremat leida. Andres 19:08, 18 Nov 2004 (UTC)
Sõnal "iseseisvus" on ka muid tähendusi. Peale poliitilise iseseisvuse saab rääkida ka majanduslikust või halduslikust iseseisvusest. Peale selle tähendab iseseisvus ka teatavat isiksuseomadust. Andres 19:08, 18 Nov 2004 (UTC)
Võib-olla peaks artikli pealkiri olema "Riiklik iseseisvus"? Andres 19:18, 18 Nov 2004 (UTC)
Kui kirjutada ainult riiklikust iseseisvusest, siis oleks universaalne mõiste "suveräänsus", mis hõlmab riikliku iseseisvuse kõiki aspekte. Samuti kasutatakse mõistet "suveräänsus" erialakirjanduses kõige rohkem.
Kui kirjutada majanduslikust või halduslikust iseseisvusest, siis võiks neid käsitleda tõesti lahus riiklikust iseseisvusest.
ToomasVe 07:17, 19 Nov 2004 (UTC)
Tühistasin muudatuse, pärast mida nägi lõik välja nii:
Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus välja kuulutanud 1918. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti õigused ja kohustused määratud ainult Eesti enda poolt ja neil on suur mõju. 40%otsuseid(peamiselt majandus)on tehtud Euroopa Liidu organite poolt.
Andres 16:10, 12 Apr 2005 (UTC)
Iseseisvuse ja suveräänsuse samastamine ei ole õigustatud ja võib tekitada segadust. Suveräänsus on keerukam kontseptsioon ning rahvusvahelise õiguse teoorias on iseseisvus üks suveräänsuse tahke. Vrdl Ants Piip 1936. aastal: Mainitud suveräänsuse jaotuse mõju leiame ka Eesti vabariigi põhiseaduses, kus § 1 lausub järgmiselt: „Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes." Sisesuveräänse juriidilise isiku võime korraldada riiklikku elu oma" tahtmise järgi on väljendatud siin sõnaga „iseseisev", kuna Eesti vabariigi sõltumatu võime astuda suhetesse teiste välisriikidega kui sarnane sarnasega ehk tema välissuveräänsus on tähendatud sõnaga „rippumatu". Just viimane, s. o. rippumatus ehk sõltumatus (independance, Unabhängigkeit) on iseloomustav Eesti rahvusvahelisele personaalsusele, mitte aga „iseseisvus", mida ta võiks nautida, ka kuuludes mõne teise riigi välissuveräänsuse alla, olles viimase protektoraadiks, autonoomseks osaks või osariigiks.