Impeerium

Impeerium (ladina keeles imperium ('võim') on suurriik.

Termin "impeerium" tekkis Vana-Roomas ning tähistas algselt kõrgemate magistraatide ja promagistraatide ametivõimu. Impeeriumi väline tunnus oli fasces. Impeerium anti edasi rahvakoosolekul valituile lex curiata de imperia alusel. Ta hõlmas peamiselt sõjaväelist võimu ja õigusemõistmist.

Alates 1. sajandist eKr hakkas impeerium tähendama ka ala, kus riigiametnik oma võimu kasutas. Keisririigi ajal hakati Rooma riiki nimetama Imperium Romanumiks. Impeeriumi kandjaks oli imperaator.

Rooma traditsiooni jätkasid tegelikult või näiliselt Bütsants ja Karl Suure ja tema järglaste riik, mida juba enne Karli kroonimist keisriks 800 nimetati kristlikuks impeeriumiks (Christianum imperium). Impeeriumideks nimetasid end ka Saksa-Rooma riik ja Tsaari-Venemaa.

Kesk- ja uusajal hakati sõna "impeerium" (inglise ja prantsuse keeles empire) kasutama maailmariigi tähenduses. Sellest tuleb ka sõna "imperialism".