Gelasius II

Gelasius II

Gelasius II (Giovanni da Gaeta, ka Giovanni Coniuolo, Giovanni Caetani, Giovanni Gaetani, Giovanni Caetani Crescenzi; 1060 või september 1064 – 29. jaanuar 1119) oli paavst 1118–1119. Ta oli 161. paavst.

Giovanni da Gaeta sündis Gaetas "Chronica Iuliani Petri Toletani" järgi millalgi ajavahemikul pärast 1060 ja enne septembrit 1064. Ta oli Castelmola krahvi Giovanni Coniuolo poeg, teistel andmetel aga Fondi hertsogi Crescenzio poeg.

Ema ja onu õpetasid Giovanni esmalt kodus lugema ning kirjutama. Ta asus poisina (puer oblatus) abt Desideriuse (hilisem paavst Victor III) ajal Monte Cassino kloostrisse, kus õppis tunnustatud õpetlase Alberico juures. Ta sai benediktiini mungaks, sai seejärel 1075. aasta paiku madalamad vaimulikupühitsused ja ordineeriti alamdiakoniks. Ta oskas ladina keelt ning kirjutas mungana pühakute elulugusid ("Vita di Erasmo d'Antiochia", "Vita di Eustachio", "Vita di Ippolito").

Victor III määras Giovanni 1086 kuurias tööle kirjutajana (scrittore). Urbanus II nimetas ta augustis 1088 kantsleriks ja septembris 1088 Santa Maria in Cosmedini kardinaldiakoniks. Saksa-Rooma keiser Heinrich V lasi Giovanni veebruaris 1111 koos Paschalis II-ga kaheks kuuks vangistada, kuni paavst soostus tema nõudmistele järele andma. Giovanni osales 1116 toimunud Lateraani sinodil, kus ta õigustas paavsti tegutsemist Ponte Mammolo privileegi andmisel, mis tagas Heinrich V-le suuremad õigused, kuid mida reformimeelsed vaimulikud pidasid järeleandmiseks.

Saamine paavstiks

Gelasius II valiti paavstiks 24. jaanuaril 1118 Rooma Santa Maria in Pallara kirikus või San Sebastiano kloostris, ordineeriti 9. märtsil preestriks ning pühitseti 10. märtsil Gaetas piiskopiks ja paavstiks. Ta võttis nime Gelasius I järgi. 1118. aasta paavsti valimisel osales 51 kardinali, see oli esimene paavsti valimine, mille osalejad on teada.

Skisma

Saksa-Rooma keisri Heinrich V toetaja Rooma aadlik Cencio Frangipani võttis Gelasius II koheselt pärast paavstiks valimist kinni. Ta haaras paavstil kõrist, viskas ta põrandale pikali, peksis teda jalgadega ja heitis seejärel kongi. Frangipani pidi Rooma prefekti nõudel paavsti peatselt vabastama ja temalt vabandust paluma.

Gelasius II põgenes 1. märtsil Gaetasse viikingite kaitse alla, sest Rooma oli saabunud Heinrich V. Keiser nõudis, et paavst pöörduks tagasi Rooma ja aitaks investituuritüli lahendada, kuid paavst keeldus. Seepeale tühistas keiser paavsti valimise tulemuse ja määras 8. märtsil ametisse vastupaavst Gregorius VIII. 10. märtsil pühitseti Gaetas ametisse Gelasius II, kes aprillis ekskommunitseeris Capuas peetud sinodil nii Heinrich V kui Gregorius VIII ning kutsus Euroopa valitsejaid end tunnustama.

Kui Heinrich V lahkus suvel Roomast, pöördus Gelasius II linna tagasi, kuid vangistati 21. juulil Santa Prassede kirikus toimunud missa ajal Frangipani suguvõsa liikmete poolt. Paavstil õnnestus põgeneda ja ta siirdus koos endale truuks jäänud kardinalidega (sealhulgas hilisemad paavstid Honorius II ja Innocentius II ning vastupaavst Anacletus II) esmalt Genovasse ja sealt 23. oktoobril Marseille'sse.

Suhted Aragóniga

Gelasius II andis indulgentsi Aragóni kuninga Alfonso I sõjameestele muhameedlastega võitlemiseks (rekonkista).

Ta kinnitas Alfonso I poolt vallutatud Zaragoza piiskopiks Pedro de Librana.

Suhted Prantsusmaaga

Gelasius II põgenes oktoobris 1118 Prantsusmaale. Ta kohtus Vézelays Prantsusmaa kuninga Louis VI-ga.

Ta pidas jaanuaris 1119 Vienne'is sinodi, külastas Le Puy piiskopkonda, Avignoni ja Montpellier'd.

Munklus

Gelasius II kohtus Saint-Gilles'is Xanteni Norbertiga ja tunnustas tema tegevust.

Ta viibis elu viimastel päevadel Cluny kloostris, kus ta ka suri ja maeti.

Uued kardinalid

Gelasius II määras kolm uut kardinali.

1. Crisogono, diakon
2. Pietro Ruffo
3. Pietro, San Nicola in Carcere diakon

Gelasius II kultuuriloos

Gelasius II pühitses 1118 sisse Pisa ja Genova katedraalid.

Pisa kroonik Pandolfo on kirjutanud Gelasiuse eluloo.

Surm

Gelasius II suri 29. jaanuaril 1119 Prantsusmaal Cluny kloostris, kuhu ta ka maeti. Ta oli esimene paavst, kes suri Prantsusmaal. Catholic Encyclopedia järgi suri ta pleuriiti.

Välislingid

• Artikkel Gelasius II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Gelasius II kohta. (inglise keeles)
• Gelasius II kardinalid.
• Gelasius II dokumendid.
• Paavsti valimine 1118. aastal. (inglise keeles)
• Artikkel Heinrich V kohta. (inglise keeles)
• Artikkel investituuritülist. (inglise keeles)
• Artikkel Honorius II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel Innocentius II kohta. (inglise keeles)
• Artikkel vastupaavst Gregorius VIII kohta. (inglise keeles)
• Artikkel vastupaavst Anacletus II kohta.
• Artikkel Pisast. (inglise keeles)
• Artikkel Le Puy piiskopkonnast. (inglise keeles)
• Artikkel Saragossa piiskopkonnast. (inglise keeles)
• Artikkel Capuast.
• Artikkel ristisõdadest. (inglise keeles)
• Artikkel Xanteni Norbertist. (inglise keeles)

Kirjandus

• J. N. D. Kelly: "Dictionary of the Popes". 1996.

Eelnev Paschalis II

Rooma paavst 1118-1119

Järgnev Calixtus II