Põhikude

  Teksti allikas: http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/taimed/taimerakk-koed.html

Põhikude moodustab taimede põhimassi. Seda nimetatakse ka parenhüümiks. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: fotosüntees, varuainete säilitamine, ainete imamine jne. Eristatakse 4 parenhüümi: assimilatsiooniparenhüüm (klorenhüüm), säilitusparenhüüm, aerenhüüm ja imikude. Põhikude koosneb elusatest rakkudest ja vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimilatsiooni- ja säilituskoeks.

Assimilatsiooniparenhüüm on lehtede rakkudes ja noortes vartes. Neis rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees.

Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklise- ja valguterad, harva õlitilgakesed. Säilituskude leidub juures, risoomis, varres ja seemnetes.

Säilitusparenhüüm on varre keskosas, seemnetes, viljades, sibulates, mugulates ja mujal. Sinna kogunevad mitmed säilitusained.

Aerenhüüm on arenenud taimede veealustes osades. Seal on suured rakuvaheruumid, mis on täidetud õhuga.

Imikude on näiteks juure imavas vöötmes olev juurekarvadega rakkude välimine kiht.