Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel
P robot lisas: be:Гальфстрым |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: sh:Golfska struja |
||
66. rida: | 66. rida: | ||
[[sl:Zalivski tok]] |
[[sl:Zalivski tok]] |
||
[[sr:Голфска струја]] |
[[sr:Голфска струја]] |
||
[[sh:Golfska struja]] |
|||
[[fi:Golfvirta]] |
[[fi:Golfvirta]] |
||
[[sv:Golfströmmen]] |
[[sv:Golfströmmen]] |
Redaktsioon: 19. aprill 2010, kell 00:18
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Golfi hoovus on soojade hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liigub põhjasuunas piki Põhja-Ameerika läänerannikut Newfoundlandi Suure madalani. Sealt edasi läheb sujuvalt üle Põhja-Atlandi hoovuseks.
Florida väinas on Golfi hoovuse vooluhulk 25 mln m3/s, mis on näiteks kogu maailma jõgede äravoolust 20 korda suurem. Ookeanis ühineb Antilli hoovusega ja 38. põhjalaiuskraadidel vooluhulk jõuab selle 82 mln m3/s.
Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolumassi paksus 700–800 m, kiirus kuni 10 km/h, veetemperatuur pinnal +24..+28°C.
Newfoundlandi Suure madala piirkonnas on Golfi hoovuse laius kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/h, veetemperatuur pinnal +10..+20°C.
Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavete segunemine ja sattumine.
Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi satub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merre.
Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab oluliselt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.
Golfi hoovust on pudelposti meetodil uurinud Benjamin Franklin (1706–1790) ja Monaco prints Albert (1848–1922).
Välislingid
- Golfi hoovus võib seisma jääda Postimees, 10.02.2007.