Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: es:Gauja
Alexbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: hy:Գաույա
49. rida: 49. rida:
[[es:Gauja]]
[[es:Gauja]]
[[fr:Gauja]]
[[fr:Gauja]]
[[hy:Գաույա]]
[[it:Gauja]]
[[it:Gauja]]
[[lv:Gauja]]
[[lv:Gauja]]

Redaktsioon: 18. aprill 2010, kell 20:20

 See artikkel räägib Koiva jõest; samanimelise küla kohta vaata artiklit Koiva (Taheva).

Koiva jõgi
Koiva keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Koiva keskjooks Cēsise ja Sigulda vahel, paljanduvad Amata lademe (Devoni ladestu) liivakivid
Lähe Vidzeme kõrgustik
Suubub Liivi lahte
Valgla maad Läti
Eesti
Valgla pindala 9800 km²
Pikkus 452 km
Langus 234 m
Lang 0,52 m/km
Parempoolsed lisajõed Tirza, Mustjõgi
Vasakpoolsed lisajõed Palsa, Vija, Amata

Koiva (läti keeles Gauja, liivi keeles Koiva) on jõgi Lätis.

See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi (Daugavat voolab Lätis ligi 100 km vähem). Tähelepanu väärib, et Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe valgla on 9800 km² suur. Koiva langus on 234 meetrit, mis teeb languks 0,52 m/km.

Gauja algab Vidzeme kõrgustikul Cēsise rajoonis. Ülemjooksul voolab ta itta, läbib mitu järve ja Jaunpiebalga asula ning jõuab Gulbene rajooni. Lejasciemsis algab keskjooks, jõgi suundub loodesse laias orus, läbib Alūksne rajooni ja Koivaliina ning 18 km voolab Eesti ja Läti piirijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi Valka rajooni ja Strenči, Valmiera rajooni ja Valmiera (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib Jānmuiža, Cēsise (Võnnu) ja Ligatne. Jõe alamjooks kulgeb Riia rajoonis, kus Koiva läbib Turaida ja Sigulda, Gauja ja Ādaži ning suubub Carnikava lähedal Liivi lahte.

Suudmes on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.

Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on Tirza (parempoolne), Palsa (vasakpoolne) ja Mustjõgi (parempoolne), Vija (vasakpoolne) ja Amata (vasakpoolne).

Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub 1973 rajatud Gauja rahvuspark. Jõe kaldal paljanduvad Devoni liivakivid, moodustades kuni 90 m sügavuse sügava oru. Lisaks on jõgi ise Siguldas kuni 85 m sügav. Rahvuspargis on ka Turaida, Sigulda ja Krimulda lossi varemed.

Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.

Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal okaspuumets, kuid seal asub ka kaitsealune Koiva puisniit.

Lätis sündinud maadeavastaja Aleksandrs Laime andis Gauja nime ühele jõele, mis Venetsueelas ülalpool Angeli juga.

Tänapäeval on Gaujal levinud kanuusõit.