Braunschweig

See artikkel räägib linnast; hertsogkonna kohta vaata artiklit Braunschweigi hertsogkond

---

Braunschweig
[ br'aunšvaig ]
saksa Braunschweig
Pindala	192,1 km²
Elanikke	246 000 (2008)
Koordinaadid	52° 16′ N, 10° 31′ E

Braunschweigi lõvi

Braunschweig on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Okeri jõe ääres.

Ajalugu

Nii palju kui teada, mainiti Braunschweigi ürikutes esmakordselt 1031. Varasemate teadete kohta pole kindel, kas need just Braunschweigi kohta käivad. Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et linn asutati 9. sajandi teisel poolel. Braunschweigi riimkroonika (1279–1298) annab linna asutamise aastaks 861, ent see on legend.

Esialgu nimetati linna Brunswickiks (Bruneswiek, Brunesguik) linna asutaja Bruno järgi, kuid Bruno kohta on vähe teada. Braunschweigiks nimetati linna esimest korda 1573.

Heinrich Lõvi tegi 12. sajandil linna oma pealinnaks. Aastal 1166 laskis ta linna püstitada pronkslõvi, mis oli tema vapiloom ning sai kiiresti linna sümboliks ja vaatamisväärsuseks. See oli esimene vabalt seisev pronksskulptuur Alpidest põhjas. Ta laskis linna ehitada kindluse Dankwarderode ning alustada toomkiriku ehitamist, mis valmis kõigest 53 aastaga (1173–1226). Heinrich Lõvi sai nii võimsaks, et keeldus sõjalisest abist Friedrich I Barbarossale, mispeale Barbarossa 1180 talt kõik valdused ära võttis ja ta pagendas.

Braunschweig sai tähtsaks kaubandus- ja käsitöökeskuseks ning 13. sajandist kuulus ta Hansa Liitu. Aastal 1430 sai Braunschweig vabalinnaks. 1671. aastast allus linn jällegi hertsogile, kes 1753 oma residentsi linna tagasi tõi. Ka pärast Viini kongressi 1815 jäi Braunschweigi hertsogiriik püsima.

1866 hõivasid Braunschweigi Preisi väed. Alates 1871 kuulus Braunschweigi hertsogiriik Saksamaa koosseisu, aastail 1884–1913 valitsesid hertsogiriiki regendid, vältimaks 1866. aastal Preisimaa poolt annekteeritud Hannoveri kuningliku perekonna troonilesaamist.

6. novembril 1918 moodustati Braunschweigi Sotsialistlik Vabariik, mida juhtis Heinrich Jasper. Riik hävitati 10. mail 1919.

15. oktoobril 1944 korraldasid inglased õhurünnaku korraga Duisburgile, Kölnile ja Braunschweigile. Esimest kaht linna ründas kumbagi üle tuhande, Braunschweigi 233 lennukit. Linnas elas sügisel 1944 umbes 150 000 inimest. Pommitati eeskätt kesklinna poolpuitmajapiirkondi. Algul visati lõhkepomme, et majakatuseid purustada, pärast süütepomme, et tekitada võimalikult suurt tulekahju. Pommitamise tulemusel tekkis tuletorm, milles enamus linnast maha põles. Viimased tulekolded kustutati alles 20. oktoobril. Ainult 18% majadest ja 19% korteritest jäid kahjustamata. Surnuid oli ametlikel andmetel andmetel vaid poolsada, tänapäeval arvatakse, et pisut üle tuhande.

Sport

Nimekaim spordiklubi on Braunschweigi Eintracht, mille jalgpallimeeskond mängib hooajal 2007/08 kolmandas liigas. Rohke toetajaskonna ja traditsioonide poolest tuntud Eintracht tuli aastal 1967 Bundesliga meistriks.

Sõpruslinnad

Bandung, Indoneesia (1960) Nîmes, Prantsusmaa (1962) Bath, Suurbritannia, (1971)

Sousse, Tuneesia (1980) Kirjat Tiv'on, Iisrael (1985/86) Magdeburg, Saksamaa (1987)

Kaasan, Venemaa (1988) Omaha, USA (1992)

Välislingid

• Braunschweigi koduleht