Veljo Tormis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaba (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Veljo Tormis''' (sündis [[7. august]]il [[1930]] [[Kuusalu]]s [[Harju maakond|Harjumaal]]) on eesti [[helilooja]].
'''Veljo Tormis''' (on sündinud [[7. august]]il [[1930]] [[Kuusalu]]s [[Harju maakond|Harjumaal]]) on eesti [[helilooja]].


== Biograafia ==
== Biograafia ==

Redaktsioon: 14. aprill 2010, kell 10:17

Veljo Tormis (on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) on eesti helilooja.

Biograafia

Aastatel 1942–1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950–1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.

Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.

1955–1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956–1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974–1989 samas esimene asetäitja.

Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja.

Hoiatus! Võimalik autoriõiguste rikkumine!
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel, siis edasta aadressile permissions-etättwikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.

1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.

Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Šebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.

Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.

Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.

Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas.

1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati Tormise loomingut just oma kõrgperioodil, 1960.-1970. aastatel, mil Gustav Ernesaksa juhitud kooril oli kanda suur roll vastupanus nõukogude ideoloogiale. Hiljem on Tormise teoste hinnatuimaks esitajaks ja salvestajaks olnud Tõnu Kaljuste juhitud Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Viimastel aastakümnetel on Tormisest kujunenud üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste kogu maailmas, kelle helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad.

Helilooming

Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).

Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi žanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid .

Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad - ka üpris traditsioonilises helikeeles on tal väga võluvaid töid, nagu "Kolm mul oli kaunist sõna" (Paul-Eerik Rummo, 1962), kus meeskooriga on ühendatud tantsisklev ja kirgas flööt .

Uutest suundadest helikeeles ei jäänud Tormis siiski kõrvale. Sarnaselt põlvkonnakaaslastele otsis ta lühemaid vorme ja lakoonilisemat väljenduslaadi, nagu tsüklis "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski, 1966), kus ta on kasutanud ka dodekafoonilist kompositsioonitehnikat. 1960. aastate keskel sai just Tormisest see helilooja, kes tõi koorimuusikasse 20. sajandi II poole modernse helikeele, nagu klastrid ja kunstlikud helilaadid ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (1964-69, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid" ).

1955 "Neli kildu" ("Aastaajad") häälele ja klaverile (Juhan Liiv)

1956 Avamäng nr. 1 sümfooniaorkestrile "Kalevipoeg", kantaat sopranile, tenorile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile

1958 > Kolm prelüüdi ja fuugat klaverile "Mahtra sõda", kantaat segakoorile ja puhkpilliorkestrile (Paul-Eerik Rummo) "Nukrad viivud" neli romanssi häälele ja klaverile (Minni Nurme)

1959 Avamäng nr. 2 sümfooniaorkestrile "Kihnu pulmalaulud", neli laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Olli Kõiva)

1960 "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg") "Kolm lille", kolm miniatuuri häälele ja klaverile (Juhan Liiv)

1961 "Väike sümfoonia" isetegevuslikele sümfooniaorkestritele

1962 "Kolm mul oli kaunist sõna" meeskoorile ja flöödile (Paul-Eerik Rummo)

1963 "Kodumaa sünnipäev", kantaat-epigraaf ja viis laulu ühendkooridele (Paul-Eerik Rummo) "Kolm laulu Paul-Eerik Rummo sõnadele" naiskoorile

1964 "Sügismaastikud", seitse laulu naiskoorile/segakoorile (Viivi Luik) - "Looduspildid III"

"Tasase maa laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Ühtehoidmise laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Luigelend", kammerooper (libreto Osvald Toominga põhjal Enn Vetemaa, stsenaarium Kaarel Ird)

1965 "Hamleti laulud I, II" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", kümme laulu baritonile ja meeskoorile (rahvaluule, seadnud Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", lavalugu meeskoorile ja lugejale (rahvaluule) "Luigelend", süit samanimelisest ooperist sümfooniaorkestrile

1966 "Kevadkillud", kuus miniatuuri naiskoorile (Jaan Kaplinski) - "Looduspildid I" "Kiigelaulud", kuus laulu naiskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud IV" "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski) "Lauliku lapsepõli" naiskoorile (rahvaluule)

1967 "Vanemuine", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile "Jaanilaulud", seitse laulu mees- ja naiskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud V" "Kadrilaulud", neli laulu naiskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud II" "Mardilaulud", üheksa laulu meeskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud I" "Vastlalaulud", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud III"

1968 "Laulu algus" ühendkooridele (Hando Runnel) "Talvemustrid", neli laulu naiskoorile (Andres Ehin) - "Looduspildid IV"

1969 "Maarjamaa ballaad" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Meie varjud" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nekruti põgenemine Tallinna Toompealt koju Kuusallu" meeskoorile (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Suvemotiivid", kolm laulu naiskoorile (Aleksander Suuman) - "Looduspildid II" "Kuus eesti jutustavat rahvalaulu" häälele ja klaverile (rahvaluule) "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile)

1970 "Etüüdid helilaadides" ("Modaalsed etüüdid"), seitse miniatuuri naiskoorile/ lastekoorile (rahvaluule) "Liivlaste pärandus", viis laulu segakoorile "Päike, maa ja meri", kantaat sopranile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile

1971 "Laulud laulust ja laulikust", viis laulu naiskoorile (rahvaluule) "Vadja pulmalaulud", seitse laulu segakoorile (rahvaluule, seadnud Tõnu Seilenthal)

1972 "Kolm eesti mängulaulu" segakoorile (rahvaluule) "Kolmteist eesti lüürilist rahvalaulu" segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud", kuus uuemat rahvalaulu segakoorile (rahvaluule) "Külavahelaulud ehk Pariisi linnas Londonis", muusikaline komöödia segakoorile, solistidele, viiulile, kitarrile, akordionile (libreto Enn Vaigur; 19. sajandi rahvalaulude seaded V. Tormis) "Lenini sõnad", kantaat ühendkooridele "Raua needmine" tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile ("Kalevala", August Annist, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski) "Seitse liivi rahvalaulu" segakoorile/naiskoorile/lastekoorile (rahvaluule, seadnud Herbert Tampere)

1973 "Katkuaja mälestus", ballaad meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Dialektilisi aforisme" segakoorile (Juhan Liiv)

1974 "Laulja" meeskoorile, orelile ja löökpillidele (Kristjan Jaak Peterson) "Pikse litaania" meeskoorile ja suurele trummile (Ain Kaalep) "Laul rõõmust", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Enn Vetemaa) "Kaks eesti runolaulu" kahele mezzosopranile ja klaverile (rahvaluule, seadnud Jaan Kaplinski)

1975 "Isuri eepos", kümme laulu segakoorile (rahvaluule; seadnud A. Laanest) "Naistelaulud", põimik regivärsilistest rahvalauludest mezzosopranile ja naiskoorile (rahvaluule; libreto Jaan Kaplinski)

1976 "Põhja-vene bõliina" meeskoorile (rahvaluule)

1977 "Hääled Tammsaare karjapõlvest" tenorile, meeskoorile, kampaniilile, lehmakellale, kuljustele ja fonogrammile

1978 "Bulgaaria triptühhon", tsükkel segakoorile (E. Bagrjana) "Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) "Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep)

1979 "Ingerimaa õhtud", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule) "Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile "Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu mezzosopranile ja puhkpillikvintetile (rahvaluule) "Lindpriiuse päevad" mezzosopranile, meeskoorile, kahele trompetile, timpanitele/klaverile (Hando Runnel) "Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule) "Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding)

1980 "Eesti ballaadid", ballett- kantaat sopranile, mezzosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile, sümfooniaorkestrile (libreto Lea Tormis; rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel)

1981 "Eestlase laulukesed", neli laulu segakoorile (Hando Runnel) "Kojusaatmis-sõnad" meeskoorile ja šamaanitrummile ("Kalevala") "Küsimus on..." tenorile ja segakoorile (tekst Olaf Utt'i artiklist ajalehest Sirp ja Vasar) "Laulusild" meeskoorile/naiskoorile/segakoorile ("Kalevala" ja eesti rahvaluule) "Lojaalsed laulukesed", kolm laulu segakoorile (Hando Runnel) "Mis siin naerda on?" naiskoorile (Hando Runnel) "Mõtisklusi Hando Runneliga", neli laulu segakoorile/meeskoorile (Hando Runnel) "Pärismaalase lauluke" ("Tabu-tabu") meeskoorile/segakoorile ja nõiatrummile "Sa oled kui salanaine" segakoorile (Juhan Liiv) "Viimane laev - Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul) "Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel)

1982 "Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi) "Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978-1982) "Kokko lenti koilliseta / Kotkas lendas kirdest" meeskoorile (rahvaluule) "Läti burdoonlaulud", kuus laulu segakoorile (rahvaluule) "Mõtisklusi Leniniga" segakoorile/meeskoorile (V.I. Lenin) "Viis eesti rahvatantsu" segakoorile (rahvaluule)

1983 "Laevas lauldakse" (ingerisoome ballaad) segakoorile ja aldile (rahvaluule) "Pildikesi Vormsi minevikust", kolm laulu meeskoorile (rahvaluule) "Vepsa rajad", 15 laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule)

1984 "Kaitse, Jumal, sõja eest!/ Varjele, Jumala, soasta" meeskoorile ja tam-tamile ("Kanteletar") "Sõjakulleri sõit" meeskoorile ("Kalevipoeg") "Vepsa talv" meeskoorile (rahvaluule) "Väinämöise tarkussõnad" meeskoorile/ baritonile klaveri saatega ("Kanteletar")

1985 "Kalevala 17. runo" meeskoorile, lugejale ja rahvapillidele ("Kalevala", seadnud A. Ambus) "Jõudu tööle!", kantaat segakoorile (Juhan Viiding) "Kaheksa tuntud eesti laulu" segakoorile (L. Koidula, M. Moon, Fr. Kuhlbars, K. Ruut, M. Körber, A. Reinvald, G. Wulff-õis, E. Wöhrmann) "Karja kojukutse/ Karjan kotiinkutsu" lastekoorile/ naiskoorile ja sopranile ("Kalevala") "Väinämöise venesõit" naiskoorile/ lastekoorile ("Kalevala")

1986 "Vanavanemate viisivakk", 29 laulu ja kooda naiskoorile/ lastekoorile (tekstid erinevatelt autoritelt)

1987 "Kalevalan alkusanat/ Kalevala algussõnad" segakoorile ("Kalevala") "Eesti mees ja tema sugu" meeskoorile ja lokulauale (Lea Tormis) "Virumaa ja Pandivere" naiskoorile/ meeskoorile/ segakoorile (Hando Runnel) "Üheksa eesti lõikuslaulu" segakoorile (rahvaluule)

1988 "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile

1989 "Ilmiantajan tarina/ Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino) "Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule) "Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule) "Karjala saatus", viis laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre)

1990 "Kolm itaalia (trentino) rahvalaulu" meeskoorile, segakoorile ja lastekoorile "Mõrsja hüvastijätt" segakoorile ("Kalevala")

1991 "Kolme Karjalan neitoa/ Kolm Karjala neidu", kolm laulu lastekoorile ("Kanteletar") "Kord me tuleme tagasi" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv)

1992 "Piiskop ja pagan" vokaalansamblile (seade meeskoorile 1995)

1993 "Meelespea" (In memoriam Gustav Ernesaks) segakoorile (seade meeskoorile)

1994 "Kullervo sõnum" segakoorile/ vokaalansamblile ("Kalevala") "Soumalais-ugrilaisia maisemia/ Soome-ugri maastikud", 15 soome-ugri rahvaste laulu lastekoorile

1996 "Incantatio maris aestuosi/ Tormise mere loits" meeskoorile ("Kalevala")

1997 "Sampo tagumine" naiskoorile ("Kalevala") (seade meeskoorile)

1998 "Kuulmata kuskil kumiseb kodu" segakoorile (Ernst Enno) "Noore suve muinasjutt" segakoorile (Ernst Enno)

1999 "Sünnisõnad", kantaat solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Jaan Kaplinski)

2000 "Lauliku lõpusõnad" segakoorile (seade meeskoorile)

Tunnustused

Viited