Erinevus lehekülje "Savikilt" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 3 baiti ,  10 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: ko, pl, pt, zh)
Koostismineraalidest domineerivad [[savimineraal]]id, [[kvarts]] ning [[päevakivi]]d. Lisaks võib savikilt sisaldada ka [[Karbonaatsed mineraalid|karbonaatseid]] [[mineraal]]e ([[kaltsiit]], [[dolomiit]], [[sideriit]]), [[Sulfiidsed mineraalid|sulfiide]] ([[püriit]], [[markasiit]]), [[Raud|rauaoksiide]] ([[hematiit]], [[götiit]]) ning [[kerogeen]]i.
 
Savikildad on väga tähtsad [[kivim]]id, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega [[settekeskkond]]ades. Savi ja aleuriit [[Settimine|settivad]] väheliikuva [[Vesi|veega]] [[veekogu]]des. Näiteks [[Meri|meredes]], mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks [[Laine (vesi)Veelained|lainetuse]] mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka [[Järvesete|järve-]] või [[Jõesete|jõesetteist]]. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos [[liivakivi]] või [[lubjakivi]]ga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.
 
Savikilt ja [[kilt]] on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga [[moondekivim]]. Esimene on tihti teisele [[Lähtekivim (petroloogia)|lähtekivimiks]] ehk teisitiöelduna on kilt savikilda [[Moone (geoloogia)|moondumise]] tulem. Põhiline rusikareegel, mille alusel on lihtne savikilta kildast eristada, on [[läige]]. Savikilt on matt, kilt aga enamasti läikivama pinnaga. See tuleneb peamiselt savimineraalide moondumisest [[vilk]]udeks.

Navigeerimismenüü