Penikeelelised: erinevus redaktsioonide vahel

Penikeelelised
Taksonoomia

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 8. aprill 2010, kell 17:33

Penikeelelised (Potamogetonaceae) on üheiduleheliste klassi konnarohulaadsete seltsi kuuluv sugukond.

Sugukonda kuulub seitse perekonda umbes 90 liigiga. Sugukonna tüüpperekond on penikeel.

Penikeelelised on kosmpoliitse levikuga. Sagedamini kohtab neid väljaspool troopikat. Mägedes suudavad nad kasvada kõrgusel üle 3000 meetri. Troopikas kasvavad taimed aasta ringi, aga väljaspool, kus veekogud talvel jäätuvad ja vahel isegi põhjani kinni külmuvad, jäävad nad ellu üksnes juurtesse ja pungadesse kogutud toitainete abil.

Penikeelelised on mitmeaastased veetaimed. Üldiselt kasvavad nad magevees, kõigest üksikud liigid suudavad elada merelahtedes, kus lainetus puudub, või soolajärvedes. Nad eelistavad seisvat vett, aga mõni liik saab hakkama nii seisva vee kui kiire vooluga veekogus. Kui veekogu ära kuivab, siis enamik penikeelelisi hukkub, aga see ei käi kõigi liikide kohta: mõni suudab mõnda aega kuival elada, mõni talub isegi veekogu iga-aastast kuivamist.

Sõltuvalt liigist võivad nende lehed olla kas veesisesed või ujulehed. Varred põimuvad tihti kokku. Õitel puuduvad kroonlehed, kuid tupplehti, viljalehti ja tolmukaid on 4.

Penikeelelised alustavad oma arengut, kinnitudes juurtega veekogu põhja. Juured on pikad ja sirged, harvem pisut harunenud. Kui taimejuured rebenevad ja vette vabalt hõljuma jäävad, siis võivad nad kusagil mujal jälle pinnasesse kinni jääda, seal juurduda ja elujõulisi taimi kasvatada.

Kasutamine

Olulist majanduslikku tähtsust penikeelelistel ei ole. Neid sallitakse kalamajanduses, sest penikeeleliste varred pakuvad kaladele kohta kudemiseks ning ka maimud leiavad sealt toitu ja varju. Kuid kokkupõimunud varred takistavad paatide ja teiste väikeste veesõidukite liikumist.

Kui veekogude puhastamisel sealt suurel hulgal penikeelelisi välja korjata, kõlbavad need hästi põllule väetiseks panna. Isegi inimene võib mõnikord nende juurepaksendeid süüa, sest need sisaldavad palju tärklist.

Perekonnad

@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 | familia_authority = [[Rchb.]]
 }}
-'''Penikeelelised''' (''Potamogetonaceae'') on [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[õistaimed]]e sugukond [[konnarohulaad]]sete seltsist. Sugukonda kuulub umbes 90 [[liik (bioloogia)|liiki]].
+'''Penikeelelised''' (''Potamogetonaceae'') on [[üheidulehelised|üheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassi]] [[konnarohulaadsed|konnarohulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]].
-Sugukonna tüüpperekond on [[penikeel]] (''Potamogeton'').
+Sugukonda kuulub seitse [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 90 [[liik (bioloogia)|liigiga]]. Sugukonna [[tüüpperekond]] on [[penikeel]].
-Penikeelelised on [[kosmopoliit (bioloogia)|kosmpoliitse]] levikuga.
+Penikeelelised on [[kosmopoliit (bioloogia)|kosmpoliitse]] levikuga. Sagedamini kohtab neid väljaspool [[troopika]]t. Mägedes suudavad nad kasvada kõrgusel üle 3000 meetri. Troopikas kasvavad taimed aasta ringi, aga väljaspool, kus veekogud talvel jäätuvad ja vahel isegi põhjani kinni külmuvad, jäävad nad ellu üksnes [[juur]]tesse ja [[pung]]adesse kogutud toitainete abil.
-Penikeelelised on [[püsik|mitmeaastased]] [[veetaimed]]. Sõltuvalt liigist võivad nende lehed olla kas veesisesed või ujulehed. Neil puuduvad [[kroonlehed]].
+Penikeelelised on [[püsik|mitmeaastased]] [[veetaimed]]. Üldiselt kasvavad nad [[magevesi|magevees]], kõigest üksikud liigid suudavad elada merelahtedes, kus lainetus puudub, või [[soolajärv]]edes. Nad eelistavad seisvat vett, aga mõni liik saab hakkama nii seisva vee kui kiire vooluga [[veekogu]]s. Kui veekogu ära kuivab, siis enamik penikeelelisi hukkub, aga see ei käi kõigi liikide kohta: mõni suudab mõnda aega kuival elada, mõni talub isegi veekogu iga-aastast kuivamist.
+Sõltuvalt liigist võivad nende lehed olla kas veesisesed või ujulehed. [[Vars|Varred]] põimuvad tihti kokku. [[Õis|Õitel]] puuduvad [[kroonlehed]], kuid [[tuppleht]]i, [[viljaleht]]i ja [[tolmukas|tolmukaid]] on 4.
+Penikeelelised alustavad oma arengut, kinnitudes juurtega veekogu põhja. Juured on pikad ja sirged, harvem pisut harunenud. Kui taimejuured rebenevad ja vette vabalt hõljuma jäävad, siis võivad nad kusagil mujal jälle pinnasesse kinni jääda, seal juurduda ja elujõulisi taimi kasvatada.
+== Kasutamine ==
+Olulist majanduslikku tähtsust penikeelelistel ei ole. Neid sallitakse [[kalamajandus]]es, sest penikeeleliste varred pakuvad [[kalad]]ele kohta [[kudemine|kudemiseks]] ning ka [[maim]]ud leiavad sealt toitu ja varju. Kuid kokkupõimunud varred takistavad paatide ja teiste väikeste veesõidukite liikumist.
+Kui veekogude puhastamisel sealt suurel hulgal penikeelelisi välja korjata, kõlbavad need hästi [[põld|põllule]] [[väetis]]eks panna. Isegi inimene võib mõnikord nende juurepaksendeid süüa, sest need sisaldavad palju [[tärklis]]t.
 ==Perekonnad==