Kuldar Sink

Kuldar Sink (14. september 1942 Tallinn – 29. jaanuar 1995 Meremäe vald, Kõrveküla) oli eesti helilooja ja flöödimängija.

Elulugu

Esimesi teoseid näitamas on ta käinud Heliloojate liidus kaheteistkümneaastasena. Aastal 1960. lõpetas ta teooriaerialal Tallinna Muusikakooli ja 1961. ka flöödierialal. Õppis ka kompositsiooni ning pärast lõpetamist jätkas seda Leningradi Konservatooriumis. Tema kompositsiooni õpitajate seas kõige tähtsamaks pidas ta Veljo Tormist. Leningradis oli ta kaugõppes sest töötas ühtaegu Estonia teatris flöödimängijana.

Aastal 1965 koos Arvo Pärdiga käis ta „Varssavi sügise” festivalil.

Noorpõlvest saadik rändas ta palju: seitsmeteistkümneaastasena sai ta esimest korda Dagestanisse. Pärast seda käis Jaan Kaplinskiga Burjaatias. Sellele järgnesid Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Matkas ka Eestis.

Viimased aastad veetis Kuldar Sink oma majas Võrumaal, sama maja põlengus sai ta elu traagilise lõpu.

Looming

Loomingulise elu vältel tema helikeel tegi mitu korda radikaalseid muutusi läbi. Esimesel, neoklassitsitlikul perioodil mõjutasid tema loomingut ka Debussy ja Bartók, siit pärineb tema Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile (1960).

Teine periood külges Uue-Viini koolkonna ja eriti A. Weberni tähe all. Selle perioodi teoste hulgas on „Monotemaatilised etüüdid” klaverikvintetile (1964), „Kompositsioonid” kahele klaverile (1964-1966), kammerkantaat „Aastaajad” (1965), Kammersümfoonia nr 2 (1967]).

Kolmas periood koosneb aleatoorilistest teostest ja häppeningutest, kui, näiteks, „Muusikaliste sündmuste päevik III” neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile.

Sellele järgnes vaikimise aeg, mil olulisem sündmus oli reis Kesk-Aasiasse. Seellest reisist, mille käigus ta tutvus kasahhi ja kirgiisi rahvamuusikaga sai alguse uus periood tema loomingus. Selle esimene oopus – Sonaat-triloogia „Mäed ning inimesed” klaverile ongi kirjutatud Kirgiisias Issõk-Kuli järve ääres. Sellele perioodile on omane multikultuurne idioom, idalik lõpmatult kestev aeg ja vaba, improviseeringu sarnane areng. Sinna kuulub ka „Sünni ja surma laulud”, vokaaltsükkel F. García Lorca sõnadele (1985).

Viimane periood iseloomustub keele klaarimisega ja lihtsustamisega ning põhimõttelise eklektikaga. Enamik selle aja teoseid on kirjutatud liturgilistele tekstidele, nende seos on „Maarjamaa missa” mis kestab rohkem kui kolm tundi.

Perekond

Kuldar Singi isa oli Peeter Sink, EELK Elva koguduse pastor ja peale selle luuletaja ja kunstnik.

Kuldar Singi ema oli helilooja Marje Sink (neiupõlves Marie Gildemann).

Kuldar Singi poeg on tšellist Theodor Sink.

Kuldar Singi vend on poliitik Tunne Kelam.

Teosed

1958

• Kolm karakterit klaverile
• Kolm prelüüdi klaverile
• Motoorne burlesk klaverile

1959

• Kolm laulu Tagore sõnadele häälele ja klaverile
• Sonaat viiulile ja klaverile nr 1

1960

• Kolm pala keelpilliorkestrile
• Viis meditatsiooni klaverile
• Kontsert keelpillidele (3 pala keelpilliorkestrile)
• Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile
• Klaverisonaat
• Scherzando puhkpillikvintetile
• Sonatiin viiulile ja klaverile nr 2
• Viis meditatsioni klaverile

1961

• Passacaglia viiulile ja klaverile

1962

• Helisev vigvam, laulutsükkel klaveriga (H. Longfellow)

1963

• Kammersümfoonia nr 1
• Kontrastid klaverile ja kammerorkestrile
• Süit kammeransamblile

1964

• Süit nr. 1 sooloflöödile
• Viis haikut
• Divertisment neljale viiulile, kolmele metsasarvele ja kahele trompetile

1965

• 2 väikest kvartetti keelpillikvartetile
• Kvintett puhkpillidele
• Aastaajad, kantaat solistile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (Juhan Liiv ja jaapani luuletajad)

1966

• Anima absentis (Lahkunud hing) segakoorile (F. García Lorca)
• Neli kompositsiooni kahele klaverile
• Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) klaverikvintetile

1967

• Kammerkontsert nr 1 klaverile ja keelpilliorkestrile
• Kammersümfoonia nr 2 (Pühendatud Rudolf Baršaile)
• Klaverikontsert
• Oktett flöödile, oboele, klarnetile, fagotile, metsasarvile, viiulile, tšellole ja klaverile

1969

• Diario degli accidenti musicali III neljale lauljale, neljale lugejale ja instrumentaalansamblile (Artur Alliksaar)

1972

• Väikesed keelpillikvartetid

1977

• Sonaat-Triloogia „Mäed ja inimesed” (Klaverisonaadid nr 2-4) klaverile

1978

• Kolm poeemi R. Tagore sõnadele segakoorile

1984

• Flöötide sümfoonia kolmele flöödile

1985

• Sünni ja surma laulud häälele ja kitarrile (F. García Lorca)
  • Canción de jinete (Ratsaniku laul)
  • El Grito (Karje)
  • El silencio (Vaikus)
  • Alma ausente (Lahkunud hing)
  • Malagueña

1989

• Kodulaul häälele, flöödile, kitarrule ja tšellole
• Ave Maria sopranile ja orelile
• Ave Maria III (Setu Maria) segakoorile

1990

• Ave Maria sopranile ja kitarrile
• Cadenza e sans paroles: l’hommage á Pjotr Tschaikowsky, kontsertpala tšellole ja klaverile
• Maarjamaa missa segakoorile
• Ave Maria klaverile
• Ave Maria IV sopranile ja klaverile
• Halleluuja metsosopranile
• Stabat mater metsosopranile ja klaverile
• Psalm nr. 19 "Taevad jutustavad Jumala au" sopranile ja orerile
• Stabat mater metsosopranile ja kitarrile
• Ave Maria V häälele
• Dona nobis pacem segakoorile
• Psalm nr. 23 "Jehoova on mu karjane" segakoorile

1991

• Aastaajad sopranile, flöödile, kitarrile, tšellole ja harfile (Juhan Liiv)
• Armu ülistus segakoorile (Peeter Sink)
• Issand, õnnistagu sind bassile ja meeskoorile
• Psalm nr. 107 "Jumal päästab kitsikusest" segakoorile
• Psalm nr. 62 "Jumal on ainus varjupaik" segakoorile
• Psalm nr. 42 "Igatsus Jumala järele" segakoorile
• Psalm nr. 37 "Õelat ootab kadu" segakoorile
• Loobumine sopranile ja segakoorile
• Ole tervitatud! segakoorile
• Ave Maria VII häälele, flöödile ja harfile
• Silencio III/ Vaikus III sopranile ja kitarrile (F. García Lorca)
• Tule mu vaiksesse kambri sopranile ja segakoorile (Peeter Sink)

1992

• Meren tiedän (Merd tean) tšellole ja klaverile
• Teele, teele, kurekesed... häälele ja kitarrile
• Pater noster sopranile ja kitarrile
• Pater noster II sopranile ja klaverile
• Meie Isa palve baritonile ja meeskoorile
• Meie Isa palve II sopranile ja segakoorile
• Meie Isa palve III segakoorile
• Meie isa palve IV sopranile
• Requiem aeternam meeskoorile
• Gloria segakoorile
• Ole tervitatud, Maria II solistile ja lastekoorile
• Agnus Dei segakoorile
• Kaks laulu R. M. Rilke tekstile segakoorile
• Kolm laulu J. Liivi tekstile segakoorile
• Neli looduspilti J. Liivi tekstidele metsosopranile, viiulile, kitarrile
• Ubi caritas segakoorile
• Kyrie eleison segakoorile

1993

• Maria hällilaul häälele ja klaverile (Peeter Sink)
• Meri, ballaad tšellole ja klaverile
• Gospodi, pomilui mne segakoorile
• Ilus mu Jeesus tšellole ja klaverile
• Jõulusüit tšellole, trianglile, flöödile ja klaverile
• Kohiseva jõe taga kontsert-variatsioonid viiulile, orelile, trummidele ja segakoorile
• Armastus laulab jõuluööl häälele ja klaverile (Peeter Sink)
• Du kommst und gehst segakoorile (Rainer Maria Rilke)
• Ei ma mõista palvet teha meeskoorile (Juhan Liiv)
• Otše naš segakoorile
• Dies irae meeskoorile, orelile või torupillile, roopillile ja suurele trummile
• Säravaim täht tšellole ja klaverile

1994

• Gospodi, pomilui soolo-tšellole
• Jõulusüit soolo-flöödile
• Meie Isa palve tšellole ja klaverile

Välisingid

• Kuldar Singi lehekülg EMICil
• Kuldar Singi lehekülg Koolielu serveris