Sirvikalender: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Sirvikalender''' (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti [[maausk|maausuliste]] hulgas. Ajaarvamise alguseks on tagantjärele võetud nn "[[Billingeni katastroof]]", mille daatum on [[Rootsi]]s [[viirsavide meetod]]il aastalise täpsusega kindlaks määratud. Nii vastab Maavalla kalendri aastale 10223 kristlikus kalendris 2010.
'''Sirvikalender''' (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti [[maausk|maausuliste]] hulgas. Ajaarvamise alguseks on tagantjärele võetud nn "[[Billingeni katastroof]]", mille daatum on [[Rootsi]]s [[viirsavide meetod]]il aastalise täpsusega kindlaks määratud. Nii vastab Maavalla kalendri aastale 10223 kristlikus kalendris 2010.


Hiljem on viirsavidateering 8213 eKr siiski ebatäpseks osutunud ja tegelik Billingeni katastroofi toimumisaeg oli umbes aastal 9600 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, [[2002]].</ref>
Hiljem on viirsavidateering 8213 eKr siiski ebatäpseks osutunud ja tegelik Billingeni katastroofi toimumisaeg oli umbes aastal 9600 eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. ''Eesti muinasaeg''. Tallinn: Avita, [[2002]], lk 25.</ref>


Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühade–tähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks [[tõnnipäev]] ([[7. detsember]]) või [[kolletamispäev]] ([[14. oktoober]]), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid.
Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühade–tähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks [[tõnnipäev]] ([[7. detsember]]) või [[kolletamispäev]] ([[14. oktoober]]), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid.

Redaktsioon: 5. aprill 2010, kell 18:49

Sirvikalender (Maavalla kalender, sirvilauad, sirvid) on kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks on tagantjärele võetud nn "Billingeni katastroof", mille daatum on Rootsis viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Nii vastab Maavalla kalendri aastale 10223 kristlikus kalendris 2010.

Hiljem on viirsavidateering 8213 eKr siiski ebatäpseks osutunud ja tegelik Billingeni katastroofi toimumisaeg oli umbes aastal 9600 eKr.[1]

Kalendri kuunimed, pühad ja tähtpäevad ning kuuseisude kord lähtub maarahva pärimusest. Pühade–tähtpäevade valikul on reeglina jäädud nende juurde, mille maausuline tähendus ja tavad on teada. Erandiks näiteks tõnnipäev (7. detsember) või kolletamispäev (14. oktoober), mille kohta pole teada üldse mingeid tavasid.

Aasta jagamisel on aluseks võetud kristlik kalender 12 kuu ja 7–päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid.

28 aasta jooksul on sirve välja antud peamiselt käsitrükis (linool- ja siiditrükk, hiljem ka valguskoopiad). Viimastel aastatel on sirvid ilmunud trükis.

Kuud sirvikalendris

  • jaanuar – sydakuu
  • veebruar – radokuu
  • märts – urbekuu
  • aprill – mahlakuu
  • mai – lehekuu
  • juuni – leedokuu
  • juuli – heinakuu
  • august – lõikuskuu
  • september – sygiskuu
  • oktoober – porikuu
  • november – kooljakuu
  • detsember – jõulukuu

Viited

  1. Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002, lk 25.

Vaata ka

Välislingid