Karoliine hõbelõng: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
44. rida: 44. rida:


==Retseptsioon==
==Retseptsioon==
Raamatus "[[Eesti film]]" avaldatu põhjal selgub, et esmajoones heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute ''show''-numbrite rittaseadmist{{lisa viide}}. Sellest hoolimata on "Karoliine hõbelõng" sageli jooksnud televisioonis ning filmisõpradele hästi teada linalugu.
Film "Karoliine hõbelõng" on sageli jooksnud televisioonis ning see on filmisõpradele hästi teada linalugu. Raamatus "[[Eesti film]]" avaldatu põhjal selgub, et omaaegses kriitikas heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute ''show''-numbrite rittaseadmist{{lisa viide}}.


[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:Eesti filmid]]

Redaktsioon: 4. aprill 2010, kell 14:21

Karoliine hõbelõng
Žanr lastefilm, muusikafilm
Režissöör Helle Karis
Stsenarist Helle Karis, Vladislav Koržets
Helilooja Olav Ehala
Peaosades Chätrin Bagala
Martin Veinmann
Rein Aren
Salme Reek
Toimetaja Enn Säde
Produtsent Ronald Kolmann
Filmistuudio Tallinnfilm
Aasta 1984
Kestus 74 min
Riik Nõukogude Liit (Eesti)
Keel eesti
Eelnev "Nukitsamees"
Järgnev "Metsluiged"
IMDb profiil

"Karoliine hõbelõng" on 1984. aasta muinasjutuline muusikaline mängufilm lastele. Selle on lavastanud Helle Karis, sellele muusika kirjutanud Olav Ehala ja tantsud seadnud Mait Agu.

Süžee

Lambakuningriigi pirtsaka printsessi Karoliine (Chätrin Bagala) iga soov ja kapriis on alamatele seaduseks. Ka arvukad kosilased lükkab Karoliine tagasi ning ei väsi neile õelat vingerpussi mängimast, kuni saabub unelmate kuningapoeg Kaspar (Martin Veinmann) – ent korvi saab temagi. Kuningal (Rein Aren) saab tütre mängitsemistest villand ja ta kihutab kangekaelse troonipärija lossist välja.

Allegoorilises loos tuleb Karoliinel teel iseendani esmalt rinda pista Petumeele (Luule Komissarov) ja Libekeelega (Ines Aru), kes kuningatütre sohu juhatavad. Järgnev on kui läbilõige eesti mütoloogiast. Karoliine ja talle järgnev Kaspar katsuvad üheskoos jõudu Näkiga ning lahutavad kaks vana vimmameest, Mülkakolli (Jüri Vlassov) ja Laukakolli (Mihkel Smeljanski), kes kuidagimoodi ei suuda omavahel järve jagada. Müstikat lisab salalike laugaste ja põlislaante vahel uneaur, mis iga elusolendi magama paneb ja unne jätabki. Võidetakse seegi katsumus. Koos jõutakse viimaks sügavasse metsa, kus Karoliinel tuleb taas võidelda hirmu ja isekusega ning riskida eluga, et päästa nõidusest Libahunt.

Pärast röövlite (Tõnu Kark, Jüri Krjukov, Ain Lutsepp, Ago Roo, Urmas Kibuspuu, Väino Laes) kätte langemist ja röövlikamba ülekavaldamist jõuab Karoliine viimaks tagasi koduradadele, kus lossi lähedal seisvas püstkojas keegi kaunis daam – endine Libahunt – vokil hõbelõnga ketrab. Karoliine õpib samuti ketrama ning mõistab, et elu mõte on armastuses ja töös. Karoliine ja Kaspar abielluvad.

Muusikast

Nii nagu sama loomingulise meeskonna eelmise töö, filmi "Nukitsamees" puhul on ka selle filmi muusika rahva seas populaarne.[viide?] Ansambli Kiigelaulukuuik repertuaaris on üldtuntud ja plaadistatud "Ehi, kallis, ehi" ja "Lambalaul". Laulukonkurssidel on sageli esitatud "Näki laulu", samuti on plaadistatud "Unemaa" (filmimuusika esitajad Ele ja Kaja Kõlar) ning filmist välja jäänud laul "Armastus on hõbeniit".

Retseptsioon

Film "Karoliine hõbelõng" on sageli jooksnud televisioonis ning see on filmisõpradele hästi teada linalugu. Raamatus "Eesti film" avaldatu põhjal selgub, et omaaegses kriitikas heideti linateosele ette fragmentaarsust, hakitust ja omavahel sobimatute show-numbrite rittaseadmist[viide?].