Kanalised: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 56. rida: | 56. rida: | ||
== Süstemaatika == |
== Süstemaatika == |
||
| ⚫ | |||
*Sugukond †[[Paraortygidae]] |
*Sugukond †[[Paraortygidae]] |
||
*Sugukond †[[Quercymegapodiidae]] |
*Sugukond †[[Quercymegapodiidae]] |
||
| 76. rida: | 76. rida: | ||
***Alamsugukond [[Phasianinae]] |
***Alamsugukond [[Phasianinae]] |
||
| ⚫ | |||
[[Kategooria: Linnud]] |
[[Kategooria: Linnud]] |
||
Redaktsioon: 2. aprill 2010, kell 20:14
Kanalised (Galliformes) on selts üle maailma levinud jässaka kehaehitusega linde. Seltsi kuulub üle 250 liigi, kellest enamik on jahi- või kodulinnud. Väiksem neist on ida-sinivutt, suurim metskalkun. Kanaliste 250-st liigist 111 kuuluvad IUCNi panasesse nimekirja.
| Kanalised | |
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik Regnum |
Loomad Animalia |
| Hõimkond Phylum |
Keelikloomad Chordata |
| Klass Classis |
Linnud Aves |
| Selts Ordo |
Kanalised Galliformes |
Kirjeldus
Kanalised on tüsedad, väikse peaga ja enamasti suurte laiade tiibadega. Ehkki enamik suudab madalat ja kiiresti lennata elab siiski enamus maapinnal. Kanalistel on suuremalt jaolt tugevad jalad ja nad suudavad kiiresti joosta. Maapinnal elavate kanaliste pojad sibavad juba varsti pärast koorumist. Kuna nad on enamike kiskjade lemmik toiduks on nende värvus küllaltki tuhm. See eest on enamikel isastel faasanitel kirev sulestik emaste ees uhkeldamiseks. Enamasti on kõigil selle seltsi lindudel jäigad suled ning hästi arenenud lisarood (välja arvatud tuttkanal.Nokk lühike, tugev ja veidi konksja tipuga. Ülanoka servad ulatuvad üle alanoka servade. Pugu on suur, lihasmagu tugevasti arenenud. Kanaliste puhul kehtib suguline dimorfism (sugupoolte erinemine).
Eluviis ja elupaigad
Kanalised elavad väga mitmesugustes biotoopides - metsades, põldudel, rohtlates. Nad (nagu enne mainitud) elutsevad maapinnal ja neist enamik on paigalinnud.Kanalised on pesahülgajad linnud. Enamik kanalisi on polügaamsed, ei moodusta püsivamaid paare ja isased ei kanna järglaste eest hoolt.Vaid mõned liigid on monogaamsed ja moodustavad kindlamaid paare. Sel juhul kasvatavad poegi mõlemad vanalinnud.Polügaamsete liikide puhul on paaritumisperioodil näha vaatemängulisi rühmamänge. Mängude eesmärk on saada endale ilus emane ja isalinnud võtavad selle nimel erinevaid poose, häälitsevad ja kaklevad ägedasti.Emaslind jälgib neid toiminguid ja mängude lõpedes valib tugevama. Suled vahetuvad järk-järgult: linnud ei kaota lennuvõimet, ehkki nende liikumisaktiivsus märksa kahaneb.
Toitumine
Kanalised toituvad taimedest ja nende osadest ning putukatest, keda nad lehtede ja risu alt leiavad. Paljud kanalised, eriti nurmkana, hävitavad kahjurputukaid, tuues sellega olulist kasu.
Süstemaatika
- Sugukond †Paraortygidae
- Sugukond †Quercymegapodiidae
- Sugukond †Sylviornithidae
- Sugukond Megapodidae
- Sugukond Cracidae
- Ülemsugukond Phasianoidea
- Sugukond †Gallinuloididae
- Sugukond Odontophoridae
- Sugukond Numididae
- Sugukond Phasianidae – faasanlased ehk kanalased
- Alamsugukond Arborophilinae
- Alamsugukond Coturnicinae
- Alamsugukond Pavoninae
- Alamsugukond Gallininae
- Alamsugukond Meleagridinae
- Alamsugukond Perdicinae
- Alamsugukond Tetraoninae
- Alamsugukond Phasianinae