Sinikas

Sinikas
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond	Kanarbikulised Ericaceae
Perekond	Mustikas Vaccinium
Liik	Sinikas
Binaarne nimetus
Vaccinium uliginosum L.

Sinikas (ka joovikas, rukkisinikas, soomari) (Vaccinium uliginosum L.) on mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas kanarbikuliste sugukonnast.

Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvab rabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust.

Taime kõrgus on 30...70 cm. Puitunud vars on püstine, tugev ja harunev. Lehed on munajad, sinakasrohelised; lehe pikkus on tavaliselt 8...20 mm ja laius 4...20 mm. Noortel taimedel võivad lehed püsida ka üle talve.

Sinikas õitseb mais-juunis. Õied on kahesugulised. Õied on valkjad või roosakad, pikliku kupja 4...6 mm pikkuse krooniga. Õied asuvad 1...3-kaupa longus raagudel. Tolmeldajateks on peamiselt mesilased ja liblikad. Suhteliselt hea meetaim.

Sinikas paljuneb valdavalt vegetatiivselt, kuid lagedatel niisketel kohtadel võib paljuneda ka seemnetega. Seemned levivad lindude abil.

Mari on sinine, kaetud valkja vahakirmega, veidi pikergune, paljuseemneline. Marjad valmivad juulis. Sinikas on hea saagikusega.

Mari on mahlakas ning veidi lääge, vesise maitsega, sest sisaldab suhteliselt palju suhkruid ja vähe happeid. Rahvapärane nimetus "joovikas" on pärit ilmselt sellest, et osa inimesi on sinikat süües kerget joovet kogenud. Tegelikult marja joovastavat toimet tõestatud ei ole ning tegemist võib olla kas ülitundlikkusega või asjaoluga, et sinikas kasvab sageli koos sookailuga, mille eeterlikud õlid võivad tõepoolest halba enesetunnet põhjustada.

• 
  Sinikad Piiumetsa rabas
• 
  Õitsev sinikas Gröönimaal

Välislingid

• Mittejoovastad joovikad