Ludvig Nobel

Ludvig Nobel (27. juuli 1831 Stockholm – 12. aprill 1888 Cannes) oli rootsi ärimees, kes koos vanema venna Robertiga rajas Branobeli, Bakuus naftat pumbanud kompanii ning ehitas maailma esimese naftatankeri "Zoroaster". Tuntum on Nobelite suguvõsast on siiski Ludvigi noorem vend Alfred.

Lugvig Nobel sündis 1831. aastal Rootsis Stockholmis, kuid kolis siis koos ema ja vendadega Emili, Roberti ja Alfrediga Venemaale Peterburi oktoobris 1842. aastal, kus nende isa Immanuel Nobel (1801-1896) oli siirdunud äri laiendamiseks 1838. aastal. Immanuel Nobel tegeles samuti leiutamisega ning töötas välja Venemaa Keisririigi sõjalaevastiku jaoks uut tüüpi meremiini, millele saadud riiklik tellimus ning riigi poolt ostetud patent miinile võimaldas tal tuua Venemaale ka oma pere ning asutada koos kindral Ogareviga mehhaanikaettevõtte, mis asus Peterburis Peterburi saarel. 1851. aastal asutas ta ka ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse Venemaa poolt peetava Krimmi sõja ajal kaitseeesmärkidel kasutatavate miinide riiklikke tellimuste täitmisel. Kuid pärast sõjategevuse lõppu tellimused lõppesid ning ettevõte läks 1859. aastsl pankrotti. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poeg Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig Nobel ja Robert Nobel jäid Venemaale.

Pärast isa lahkumist Venemaalat alustas Ludvig Nobel iseseisvat majandustegevust ning rentis 1859. aastal mehaanikatöökoja Peterburis, mille ostis välja juba 1861. aastal ning ,moodustas selle töökoja baasil "Mehaanikaettevõtte Ludvig Nobel", mis asus täitma nii sõjalisi (vintpüsse, mürske, miine jne) kui ka tsiviiltellimusi metallitöötluspinke jms. ettevõte tõusis kõrgetasemeliseks mehaanikaettevõtteks, kus väljaõpetatud spetsialistid ja tööstuslahendused anti edasi Venemaa teistele sõjatööstusettevõtetele Tuula relvatehas, Iževski relvatehas ja Sestroretški relvatehastele. Panuse eest Venemaa relvatööstuse arendamisse autasustati Ludvig Nobelit 2. järgu Püha Anna ordeniga 11. aprillil 1875. aastal.

Ludvig Nobeli tegevus ei piirdunud ainult mehaanikatöödega, vaid ta oli ka osaline oma vennna Robert Nobeli poolt Musta mere ääres alustatud naftatööstuses, mille edendamiseks töötas ta välja nafta transpordiks puuraukudest vajaliku transportsüsteeme raudteevedudeks metallist kütusetsisternid, maad mööda transpordiks ja säilitamiseks metallist torujuhtmestiku põhimõtted ja meritsi transpordiks naftasaaduste tankerlaeva. 1915. aastaks oli Nobelite perekonnaga seotud meretankerite laevastik kujunenud maailma suurimaks ning nad olid valmistatud Nobeli tehases koostatud jooniste järgi Rootsis, kuid varustatud Nobeli tehase diiselmootoritega.

Ludvig Nobeli Mehaanikatehase leiutised

• Ludvig Nobeli Mehaanikatehases töötati välja maailma esimene diiselmootor, millega oli alates 1903. aastast varustatud enamik venemaa Keisririigi uusi sõjalaevu, jäälõhkujaid ning allveelaevu, sealhulgas ka maailma esimene mootorlaev "Sarmat"ja 1908. aastal maailma esimene diiselallveelaev Minoga; 1912. aastal oli maailmas toodetud 16 mootorlaevast 14 varustatud Ludvig Nobeli Mehaanikatehase diiselmootoritega;
• Ludvig Nobeli Mehaanikatehases toodetud diiselmootoritega olid varustatud Sankt-Peterburi, Kiievi, Kaasani ja Vladimiri linna veevarustuseks vajalikud pumbajaamad;

Mälestuse jäädvustamine

Pärast Ludvig Nobeli surma 1888. aastal asutati Peterburi Mäetehnikumis ja ja Tehnoloogiainstituudis, Troonipärija Nikolai nimelises kutsekoolis (ремесленное училище Цесаревича Николая), Peterburi Kommertskoolis ja Esimeses Reaalkoolis ning Bakuu reaalkoolis Ludvig Nobeli nimemine stipendium. Samuti Venemaa Tehnikaühingu poolt väljaantav Ludvig Nobeli nimeline auhind väljapaistavate teadustööde ja uuringute eest.