Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Epp (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
16. rida: 16. rida:
''a'' ja ''b'' on konkreetset [[reaalne gaas|reaalset gaasi]] iseloomustavad [[parameeter|parameetrid]] (''b'' võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, ''a'' arvestab molekulidevahelist tõmbumist).
''a'' ja ''b'' on konkreetset [[reaalne gaas|reaalset gaasi]] iseloomustavad [[parameeter|parameetrid]] (''b'' võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, ''a'' arvestab molekulidevahelist tõmbumist).


Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk [[soojuskiirgus]]t võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalus]] oleva [[keha]] temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on [[võrdelisus|võrdeline]] kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt [[Stefan-Boltzmanni seadus]]ele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on
Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk [[soojuskiirgus]]t võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalus]] oleva [[keha]] temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on [[võrdelisus|võrdeline]] kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt [[Stefani-Boltzmanni seadus]]ele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on


: <math>p=bT^4</math>,
: <math>p=bT^4</math>,

Redaktsioon: 29. märts 2010, kell 02:44

Olekuvõrrandiks termodünaamikas nimetatakse seost aine absoluutse temperatuuri (T), rõhu (p) ja ruumala (V) vahel.

Mõningaid näiteid:

,

kus on gaasi hulk (moolides) ja R on universaalne gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K).

.

a ja b on konkreetset reaalset gaasi iseloomustavad parameetrid (b võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, a arvestab molekulidevahelist tõmbumist).

Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk soojuskiirgust võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises tasakaalus oleva keha temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on võrdeline kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt Stefani-Boltzmanni seadusele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on

,

kus , kus kB on Boltzmanni konstant, on Plancki konstant ja c on valguse kiirus vaakumis.