Gustav Adolf Strömfelt: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 22. rida: | 22. rida: | ||
*[http://www.eha.ee/plakatid/search_result.php?ger=&sf_Pealkiri=Strömfeldt Gustav Adolph Strömfeldti korraldused] - [[Eesti Ajalooarhiiv]]is |
*[http://www.eha.ee/plakatid/search_result.php?ger=&sf_Pealkiri=Strömfeldt Gustav Adolph Strömfeldti korraldused] - [[Eesti Ajalooarhiiv]]is |
||
*[http://ester.nlib.ee/search~S1*est?/aStr{232}omfeldt%2C+Gustav+Adolph%2C+1640-1717 Strömfeldt, Gustav Adolph, 1640-1717] [[ESTER]]is |
|||
{{JÄRJESTA:Strömfelt, Gustav Adolf}} |
{{JÄRJESTA:Strömfelt, Gustav Adolf}} |
||
Redaktsioon: 29. märts 2010, kell 00:59
Gustav Adolf Strömfelt (1640 – 6. aprill 1717) oli Rootsi riigitegelane.
Põhjasõja ajal oli ta Liivimaa majandusasehaldur ja ka Liivimaa Eesti ala asehaldur.
Ta oli Strömhulti, Luunja ja Paasvere mõisnik.
Perekond
Tema vanemateks olid Tartumaa Palamuse kihelkonna Luua ja Võnnu kihelkonna Rasina mõisaomanik, 24. juulil 1632 Rootsi aadlitiitli (Nr. 224)[1] saanud Gustav II Adolfi kuninglik troman ja sekretär, hilisem riigisekretär ja Taani resident Johan Haraldsson Fegræus Strömfelt (1587–1644) ja Christina Törnsköld.[2]
Ta oli esmalt abielus Christina Elisabeth Taubega, kes oli Luunja mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra Otto Reinhold von Taube (1627–1689) ja Margareta Oxe tütar. Abielust sündisid:
- Otto Reinhold Strömfelt (1679–1746), Tartu ülikoolis 7. aastat õppinud Rootsi diplomaat, Tartu maakohtu erakorraline assessor, Luunja, Mooste jt mõisaomanik, Liivimaa õuekohtu assessor, Rootsi vabahärra (Nr.173)[3], kes koos krahv Lillienstedtiga oli 16. veebruarist 1721 Uusikaupunki rahuläbirääkimiste saadik, Svea õuekohtu president (1736–1743), Turu õuekohtu president (1743–1746)[4]
- Johan Jakob Strömfelt (surnud 1737), major, vene asehaldur Tartus
- Brita Charlotta Strömfelt (1691–1751), 1720. aastast major Vilhelm Mauritz Pauli abikaasa.
- Eufrosyne Catharina Strömfelt (1693–1764/70), Rasina mõisa pärijanna, 1723. aastast major Gustaf Johan Silfverhielmi (surnud 1730) ja hiljem 1737. aastast Elistvere mõisniku, Liivimaa maanõuniku (1742) ja ülemkirikueestseisja Otto Reinhold von Stackelbergi (1681–1760) abikaasa.[5]
Teistkordselt abiellus 13. mail 1700 Stockholmis Brita Tungeliga, kes oli kuninganna Kristiina isikliku salanõuniku (1651) ja õukonnakantsleri Nils Nilsson Tungeli (1592–1665) ja Brita Catharina Carlsdotter Kuuti (või Rosenstielke, Rosenbielke) tütar.
Viited
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., lk. 312
- ↑ http://www.adelsvapen.com/genealogi/Strömfelt_nr_224
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., lk. 170
- ↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia., 1834. lk.39-42
- ↑ Stackelberg / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1,: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929, lk. 336