Gustav Adolf Strömfelt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
Uuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Uus lehekülg: ''''Gustav Adolf Strömfelt''' (ka '''Gustav Adolph Strömfeldt'''; 1640 – 6. aprill 1717) oli Rootsi riigitegelane. Põhjasõja ajal oli ta [[Lii...'
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Gustav Adolf Strömfelt''' (ka '''Gustav Adolph Strömfeldt'''; [[1640]] – [[6. aprill]] [[1717]]) oli [[Rootsi]] riigitegelane.
'''Gustav Adolf Strömfelt''' ([[1640]] – [[6. aprill]] [[1717]]) oli [[Rootsi]] riigitegelane.


[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal oli ta [[Liivimaa]] majandusasehaldur ja ka [[Liivimaa Eesti ala]] asehaldur.
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal oli ta [[Liivimaa]] majandusasehaldur ja ka [[Liivimaa Eesti ala]] asehaldur.
6. rida: 6. rida:


==Perekond==
==Perekond==
Tema vanemateks olid 24. juulil 1632 Rootsi aadlitiitli (Nr. 224)<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA312 lk. 312]</ref> saanud kuninglik [[troman]] ja sekretär, hilisem riigisekretär ja Taani resident [[Johan Strömfelt|Johan Haraldsson Fegræus Strömfelt]] (1587–1644) ja Christina Törnsköld.<ref>http://www.adelsvapen.com/genealogi/Strömfelt_nr_224</ref>
Tema vanemateks olid [[Tartumaa]] [[Palamuse kihelkond|Palamuse kihelkonna]] [[Luua mõis|Luua]] ja [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonna]] [[Rasina mõis|Rasina]] mõisaomanik, 24. juulil 1632 Rootsi aadlitiitli (Nr. 224)<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA312 lk. 312]</ref> saanud [[Gustav II Adolf]]i kuninglik [[troman]] ja sekretär, hilisem riigisekretär ja Taani resident [[Johan Strömfelt|Johan Haraldsson Fegræus Strömfelt]] (1587–1644) ja Christina Törnsköld.<ref>http://www.adelsvapen.com/genealogi/Strömfelt_nr_224</ref>


Ta oli esmalt abielus Christina Elisabeth Taubega, kes oli Tartu komandandi, Maidla vabahärra [[Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) ja Margareta Oxe tütar. Abielust sündisid:
Ta oli esmalt abielus Christina Elisabeth Taubega, kes oli [[Luunja mõis|Luunja]] mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra [[Otto Reinhold von Taube]] (1627–1689) ja Margareta Oxe tütar. Abielust sündisid:
*[[Otto Reinhold Strömfelt]] (1679–1746), [[Tartu ülikool]]is 7. aastat õppinud Rootsi diplomaat, Tartu maakohtu erakorraline assessor, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] assessor, Rootsi [[vabahärra]] (Nr.173)<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA170 lk. 170]</ref>, kes koos krahv [[Johan Paulinus Lillienstedt|Lillienstedt]]iga oli 16. veebruarist 1721 [[Uusikaupunki rahu]]läbirääkimiste saadik, [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] president (1743–1746)<ref>Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia., 1834. [http://books.google.ee/books?id=1VUFAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA39 lk.39-42]</ref>
*[[Otto Reinhold Strömfelt]] (1679–1746), [[Tartu ülikool]]is 7. aastat õppinud Rootsi diplomaat, Tartu maakohtu erakorraline assessor, Luunja, [[Mooste mõis|Mooste]] jt mõisaomanik, [[Liivimaa õuekohus|Liivimaa õuekohtu]] assessor, Rootsi [[vabahärra]] (Nr.173)<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA170 lk. 170]</ref>, kes koos krahv [[Johan Paulinus Lillienstedt|Lillienstedt]]iga oli 16. veebruarist 1721 [[Uusikaupunki rahu]]läbirääkimiste saadik, [[Svea õuekohus|Svea õuekohtu]] president (1736–1743), [[Turu õuekohus|Turu õuekohtu]] president (1743–1746)<ref>Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia., 1834. [http://books.google.ee/books?id=1VUFAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA39 lk.39-42]</ref>
*[[Johan Jakob Strömfelt]] (surnud 1737), major, vene asehaldur [[Tartu]]s
*[[Johan Jakob Strömfelt]] (surnud 1737), major, vene asehaldur [[Tartu]]s
*Brita Charlotta Strömfelt (1691–1751), 1720. aastast major Vilhelm Mauritz Pauli abikaasa.
*Brita Charlotta Strömfelt (1691–1751), 1720. aastast major Vilhelm Mauritz Pauli abikaasa.
24. rida: 24. rida:


{{JÄRJESTA:Strömfelt, Gustav Adolf}}
{{JÄRJESTA:Strömfelt, Gustav Adolf}}
[[Kategooria:Liivimaa inimesed]]
[[Kategooria:Liivimaa kubernerid]]
[[Kategooria:Liivimaa kubernerid]]
[[Kategooria:Rootsi poliitikud]]
[[Kategooria:Rootsi poliitikud]]

Redaktsioon: 29. märts 2010, kell 00:53

Gustav Adolf Strömfelt (1640 – 6. aprill 1717) oli Rootsi riigitegelane.

Põhjasõja ajal oli ta Liivimaa majandusasehaldur ja ka Liivimaa Eesti ala asehaldur.

Ta oli Strömhulti, Luunja ja Paasvere mõisnik.

Perekond

Tema vanemateks olid Tartumaa Palamuse kihelkonna Luua ja Võnnu kihelkonna Rasina mõisaomanik, 24. juulil 1632 Rootsi aadlitiitli (Nr. 224)[1] saanud Gustav II Adolfi kuninglik troman ja sekretär, hilisem riigisekretär ja Taani resident Johan Haraldsson Fegræus Strömfelt (1587–1644) ja Christina Törnsköld.[2]

Ta oli esmalt abielus Christina Elisabeth Taubega, kes oli Luunja mõisniku, Tartu komandandi, Maidla vabahärra Otto Reinhold von Taube (1627–1689) ja Margareta Oxe tütar. Abielust sündisid:

Teistkordselt abiellus 13. mail 1700 Stockholmis Brita Tungeliga, kes oli kuninganna Kristiina isikliku salanõuniku (1651) ja õukonnakantsleri Nils Nilsson Tungeli (1592–1665) ja Brita Catharina Carlsdotter Kuuti (või Rosenstielke, Rosenbielke) tütar.

Viited

  1. ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., lk. 312
  2. ↑ http://www.adelsvapen.com/genealogi/Strömfelt_nr_224
  3. ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754., lk. 170
  4. ↑ Wilhelm Gabriel Lagus: Åbo hofrätts historia., 1834. lk.39-42
  5. ↑ Stackelberg / Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1,: Livland, Bd.:1, Görlitz, 1929, lk. 336

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gustav_Adolf_Strömfelt&oldid=1954247"