Uural: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ku:Çiyayên Ûralê
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
73. rida: 73. rida:
[[tl:Bulubundukin ng Ural]]
[[tl:Bulubundukin ng Ural]]
[[ta:உரால் மலைகள்]]
[[ta:உரால் மலைகள்]]
[[tt:Урал таулары]]
[[vi:Dãy núi Ural]]
[[vi:Dãy núi Ural]]
[[tg:Кӯҳҳои Урал]]
[[tg:Кӯҳҳои Урал]]

Redaktsioon: 26. märts 2010, kell 16:21

Uural ehk Uuralid (nimekuju Uraal ei ole soovitatav) on mäestik Euroopa ja Aasia piiril.

Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik.

Geoloogia

Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laamaBaltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni.

Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). Hilis-Devonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik.