Osahelid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. märts 2010, kell 01:08

Osahelid ehk osatoonid ehk harmoonikud ehk harmoonilised ehk siinushelid ehk puhastoonid on põhitoon koos ülemhelidega. Osahelid tekivad harmoonilise võnkumise korral sellest, et keha võngub ühel ajal nii tervikuna kui ka kaheksandik-, kolmandik-, neljandik- jne. osadena. Osahelid moodustavad naturaalhelirea.

Mõistete "ülemhelid" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:

1f	440 Hz	põhitoon	esimene osaheli
2f	880 Hz	esimene ülemheli	teine osaheli
3f	1320 Hz	teine ülemheli	kolmas osaheli
4f	1760 Hz	kolmas ülemheli	neljas osaheli

Ülemhelide võnkesagedused on põhitooni võnkesagedusest täisarv (2, 3, 4 jne) korda suuremad.


1. osaheli	1.	2.	3.	4.	5.	6.	7.	8.	9.	10.	11.	12.	13.	14.	15.	16.
A₁	55	110	165	220	275	330	385	440	495	550	605	660	715	770	825	880
A	110	220	330	440	550	660	770	880	990	1100	1210	1320	1430	1540	1650	1760

Osahelid keelpillidel

osaheli mängimine keelpilli keelel (suurendamiseks klõpsa)

Keelpilli keele võnkumine tervikuna annab põhisageduse (näiteks A = 110 Hz). Keele võnkumine poole kaupa annab kaks korda suurema võnkesageduse (220 Hz) ja tekitab oktaavi võrra kõrgema heli. Keele võnkumine kolmandiku kaupa annab 3 korda suurema võnkesageduse (330 Hz) ja annab oktaav + kvint võrra kõrgema heli, Keele võnkumine neljandiku kaupa annab 4 korda suurema võnkesageduse (440 Hz) ja tekitab kahe oktaavi võrra kõrgema heli jne.

Järgnevas tabelis on näha, kuidas keelpilli keele puudutamine erinevates punktides tõstab esile erinevaid osahelisid.

osaheli	puutepunkt	osaheli	cent	redutseeritud cent
2	oktaav	P8	1200.0	0.0
3	täpselt puhas kvint	P8 + P5	1902.0	702.0
4	täpselt puhas kvart	2P8	2400.0	0.0
5	täpselt suur terts	2P8 + just M3	2786.3	386.3
6	täpselt väike terts	2P8 + P5	3102.0	702.0
7	septimaalne minor third	2P8 + septimal m7	3368.8	968.8
8	septimaalne suur sekund	3P8	3600.0	0.0
9	Pythagorese suur sekund	3P8 + pyth M2	3803.9	203.9
10	täpselt väike tervetoon	3P8 + just M3	3986.3	386.3
11	suurendatud unidetsimaalne neutraalne sekund	3P8 + täpne S3 + GUN2	4151.3	551.3
12	vähendatud unidetsimaalne neutraalne sekund	3P8 + P5	4302.0	702.0
13	tredetsimaalne 2/3-toon	3P8 + P5 + T23T	4440.5	840.5
14	2/3-toon	3P8 + P5 + septimaalne v3	4568.8	968.8
15	septimaalne (või suur) diatooniline pooltoon	3P8 + P5 + täpne S3	4688.3	1088.3
16	täpne (või väike) diatooniline pooltoon	4P8	4800.0	0.0

Vaata ka

Kirjandus

Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. "osahelid": 20,21,23,27,69,172-173,175-176,177,178,288

Redaktsioon: 24. juuli 2009, kell 23:51 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 22. märts 2010, kell 01:08 redigeeri eemalda 62.65.192.85 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida:		2. rida:


	'''Osahelid''' ehk '''osatoonid''' ehk '''harmoonikud''' ehk '''harmoonilised''' ehk '''siinushelid''' ehk '''puhastoonid''' on [[põhitoon]] koos [[ülemheli]]dega.		'''Osahelid''' ehk '''osatoonid''' ehk '''harmoonikud''' ehk '''harmoonilised''' ehk '''siinushelid''' ehk '''puhastoonid''' on [[põhitoon]] koos [[ülemheli]]dega. Osahelid tekivad harmoonilise võnkumise korral sellest, et keha võngub ühel ajal nii tervikuna kui ka kaheksandik-, kolmandik-, neljandik- jne. osadena. Osahelid moodustavad naturaalhelirea.

	Mõistete "[[ülemheli]]d" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos:		Mõistete "[[ülemheli]]d" ja "osahelid" tihe seos tingib muusikapraktikast tulenevalt tihti nende mõistete kasutamise sünonüümidena, mis pole päris õige. Järgnevas tabelis on näha mõistete omavaheline seos: