Õiguskantsler: erinevus redaktsioonide vahel
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks. |
Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks. |
||
1. Õigus teha järelvalvet üldaktide üle. |
1. Õigus teha järelvalvet üldaktide üle. <br/> |
||
2. Kui leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste seadustega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. |
2. Kui leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste seadustega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. |
||
3. Kui seda ei tehta on tal õigus pöörduda riigikohtu poole, tunnistada see akt õigustühiseks. |
3. Kui seda ei tehta on tal õigus pöörduda riigikohtu poole, tunnistada see akt õigustühiseks. |
||
Redaktsioon: 20. märts 2010, kell 12:16
Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler on Eesti ombudsman.
Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses
Õiguskantsler loodi algselt 1938. aastal jõustunud põhiseadusega. Õiguskantsleri määras siis ametisse president ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik.
Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses
Kehtivas põhiseaduses käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks.
1. Õigus teha järelvalvet üldaktide üle.
2. Kui leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste seadustega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla.
3. Kui seda ei tehta on tal õigus pöörduda riigikohtu poole, tunnistada see akt õigustühiseks.
4. Õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.
5. Omab sõnaõigust riigikogu ja valitsuse istungitel.
6. Kord aastas peab riigikogu ees andma aru oma tegevuse kohta.
7. Riigikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi õiguskantslerile.
8. Eestis täidab õiguskantsler aastast 1999 ka ombudsman’i (vahemees) ülesandeid
Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal
President Lennart Meri esitas 2000. aastal tollase 28-aastase justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kama kandidaadina alles peale Eerik-Juhan Truuvälja volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori Rein Müllersoni ja vandeadvokaat Kaido Pihlaka nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks Allar Jõks. Tema poolt hääletasid 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäid 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.[1]
Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal
Õiguskantslerite loend
- Anton Palvadre 1938
- Richard Övel
- Artur Mägi
- Eerik-Juhan Truuväli 1992
- Allar Jõks 1999
- Indrek Teder 2006