Õiguskantsler: erinevus redaktsioonide vahel
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses== |
==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses== |
||
Õiguskantsler loodi algselt [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. |
Õiguskantsler loodi algselt [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Kinnitab ametisse 7a presidendi ettepanekul riigikogu. |
||
==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses== |
==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses== |
||
Redaktsioon: 20. märts 2010, kell 12:02
Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õiguskantsler on Eesti ombudsman.
Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses
Õiguskantsler loodi algselt 1938. aastal jõustunud põhiseadusega. Õiguskantsleri määras siis ametisse president ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Kinnitab ametisse 7a presidendi ettepanekul riigikogu.
Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses
Kehtivas põhiseaduses käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks.
Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal
President Lennart Meri esitas 2000. aastal tollase 28-aastase justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kama kandidaadina alles peale Eerik-Juhan Truuvälja volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori Rein Müllersoni ja vandeadvokaat Kaido Pihlaka nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks Allar Jõks. Tema poolt hääletasid 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäid 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.[1]