C (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Boy (arutelu | kaastöö)
48. rida: 48. rida:
*[http://www.bell-labs.com/history/unix/thompsonbio.html Ken Thompson]
*[http://www.bell-labs.com/history/unix/thompsonbio.html Ken Thompson]
*[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/dmr/ Dennis M. Ritchie]
*[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/dmr/ Dennis M. Ritchie]

http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan
http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie
http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson

===Ajalugu===
===Ajalugu===
*[http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/chist.html C keele ajalugu]
*[http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/chist.html C keele ajalugu]

Redaktsioon: 23. jaanuar 2006, kell 03:49

C (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutatda praktiliselt igas operatsioonisüsteemis ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui rakendustarkvara loomisel.

Ajalugu

Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 19691973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eelasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormidele ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978 aastal ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvuteile Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).

C-l on mitmeid otseseid järglasi nagu näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.

Süntaks

Lihtsaim programm C keeles näeb välja nii:

int main()
{
  return 0;
}

See programm ei tee mitte midagi muud kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).

Hello, World!

Hello world on C keeles järgmine:

#include <stdio.h>

int main(void)
{
    printf("Tere, maailm!\n");
    return 0;
}

See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".

Võrdlus teiste keeltega

Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaks - C++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.

Kasutusalad

Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite ehk ajurite ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks Linux, Solaris, Windows jpt

Vaata ka:

Välislingid:

Kompilaatorid

Loojad

http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson

Ajalugu