C (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel
48. rida: | 48. rida: | ||
*[http://www.bell-labs.com/history/unix/thompsonbio.html Ken Thompson] |
*[http://www.bell-labs.com/history/unix/thompsonbio.html Ken Thompson] |
||
*[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/dmr/ Dennis M. Ritchie] |
*[http://cm.bell-labs.com/cm/cs/who/dmr/ Dennis M. Ritchie] |
||
http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan |
|||
http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie |
|||
http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson |
|||
===Ajalugu=== |
===Ajalugu=== |
||
*[http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/chist.html C keele ajalugu] |
*[http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/chist.html C keele ajalugu] |
Redaktsioon: 23. jaanuar 2006, kell 03:49
C (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutatda praktiliselt igas operatsioonisüsteemis ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui rakendustarkvara loomisel.
Ajalugu
Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 1969–1973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eelasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormidele ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978 aastal ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvuteile Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).
C-l on mitmeid otseseid järglasi nagu näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.
Süntaks
Lihtsaim programm C keeles näeb välja nii:
int main() { return 0; }
See programm ei tee mitte midagi muud kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).
Hello, World!
Hello world on C keeles järgmine:
#include <stdio.h> int main(void) { printf("Tere, maailm!\n"); return 0; }
See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".
Võrdlus teiste keeltega
Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaks - C++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.
Kasutusalad
Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite ehk ajurite ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks Linux, Solaris, Windows jpt
Vaata ka:
Välislingid:
Kompilaatorid
Loojad
http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson
Ajalugu
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |