H. P. Lovecraft: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: an:H. P. Lovecraft
49. rida: 49. rida:


[[ar:هوارد فيليبس لافكرافت]]
[[ar:هوارد فيليبس لافكرافت]]
[[an:H. P. Lovecraft]]
[[ast:H. P. Lovecraft]]
[[ast:H. P. Lovecraft]]
[[be:Говард Філіпс Лаўкрафт]]
[[be:Говард Філіпс Лаўкрафт]]

Redaktsioon: 15. märts 2010, kell 20:38

Howard Phillips Lovecraft (20. august 189015. märts 1937) oli õudusulmekirjanik.

Ta ei saanud oma eluajal kuigi populaarseks, kuid tema kirjatööd on hilisemat ulmet palju mõjutanud.

Elulugu

Ta sündis Ameerika Ühendriikides Rhode Islandi osariigis Providence'i linnas, Angelli tänava majas nr 94 (praegu 454). Ta oli imelaps ja põdes noorena palju. Elu jooksul elas ta mitmel pool, aga tuli Providence'i tagasi. Lovecraft suri vähki.

Teosed

Suure edu puudumise tõttu ei kirjutanud ta ühtegi väga pikka lugu. Ta oli sunnitud süžee osas kirjastajatele järele andma. Lovecrafti tuntuimad teosed on novell "Cthulhu kutse" ("Call of Cthulhu"), "Vari Innsmouthi kohal" ("Shadow over Innsmouth") ja jutustus "Charles Dexter Wardi juhtum" ("Case of Charles Dexter Ward"). Ta kirjutas ka astronoomia- ja kirjandusalaseid teoseid, kuid need ei toonud talle laiemat tuntust.

"Cthulhu kutse" andis nime tema ühe perioodi juttudele või kogu tema loomingule üldiselt, mida tuntakse Cthulhu tsüklina (inglise keeles Cthulhu Mythos). Tsüklit on jätkanud või selle ainel uusi lugusid kirjutanud mitmed ulmekirjanikud, nende hulgas August Derleth ja Neil Gaiman.

Eesti keeles ilmunud teosed

"Pimeduses sosistaja" (1996) on lühijutukogumik, millesse kuuluvad:

  1. "Kõrvalseisja"
  2. "Rotid müüri taga"
  3. "Cthulhu kutse"
  4. "Randolph Carteri tunnistus"
  5. "Pimeduses sosistaja"
  6. "Ulmad nõiamajas"
  7. "Pimeduses kummitaja"

Lisaks "Charles Dexter Wardi juhtum" (2004), mis on raamatukogude kaudu kättesaadavam kui eelnimetatud kogumik, ja arvukad ajakirjades ilmunud lood.

Temaatika

H. P. Lovecrafti teosed tegelevad peamiselt tähtedelt tulnud deemonite Muistsete (ingl k Old Ones) ning kaugemal kosmoses olevate Väljaspoolsete Jumalate (ingl k Outer Gods) kultuse ja mõnel määral surnute elluäratamise käsitlemisega. Eelpoolnimetatud üleinimlikud olendid pole heatahtlikud, aga ei taha ka tingimata kogu inimkonda hävitada. Need, kes neid välja kutsuvad või teenivad, langevad tavaliselt hullumeelsusesse või surevad.

Üksikud Lovecrafti mütoloogias kirjeldatud jumalad ja rituaalid on inspireeritud semiidi ja muistse Lähis-Ida kultuuridest (näiteks semiidi jumal Dagon), kuid enamasti on need uusloomingulised. Oluline osa Lovecrafti mütoloogiast keerleb ümber müstifitseeritud tegelaste, allikate või muististe (näiteks hullu araablase Abdul Alhazredi 8. sajandil kirjutatud raamat "Kitab al-Azif" ehk "Necronomicon"). Lovecrafti lugude miljööd kujundavad väljamõeldud Arkhami maakond ja selles asuv Miskatoni ülikool Uus-Inglismaal. Lovecrafti hilisem järgijaskond läheb aeg-ajalt tema müstifikatsioonide õnge, pidades väljamõeldud inimesi, jumalaid või raamatuid tõelisteks.

Verdtarretavaid stseene ja tapatööd ei kirjelda Lovecraft otseselt (ehkki neid tihtipeale esineb), vaid edastab seesuguseid sündmusi kaudselt, mängides lugeja ootustele. Kalduvus kirjeldada toimuvat vähem detailide ja rohkem selle mõju kaudu tegelaste psüühikale iseloomustab Lovecrafti Edgar Allan Poe' õpilasena.

Enamik Lovecrafti lugusid ei lõppe peategelasele hästi. Ka läbivad Lovecrafti loomingut maailma mõistetamatuse ja hukatuslike, inimestele keelatud teadmiste motiivid. Üsna tihti uurib peategelane (tihti ühtlasi minajutustaja) mõnda ajaloolist eset (raamatut, kuju, maja, päevikut) ning kui ta lõpuks avastab, et on seeläbi langenud talle senikäsiteldamatute jõudude meelevalda, on juba hilja ja ta ei saa midagi olulist teha. Peategelase tulevasest saatusest annavad tihti vihjet tema eelkäijate (esivanemate või sama teemaga tegelnud uurijate) segasevõitu surmad. Deemonlikud jumalad on kõikvõimsad, inimene on jumalate ja nende teenijate nähtamatute võrkude palge ees jõuetu.

Pärast autori surma on Lovecrafti teosed saavutanud suure populaarsuse. Nende alusel on valminud üle 60 filmi ("Dagon" 2001, "Beyond the Wall of Sleep" 2006) ja arvutimänge ("Call of Cthulhu: Dark Corners of the Earth", 2006). Igal aastal ilmub Lovecrafti juttudest inspireeritud tekste sadade kaupa (eesti keeles näiteks Robert Zelazny "Üksildane oktoobriöö"), mõned seesugused on kirjutatud ka Eestis.

Välislingid

Mall:Link FA