Friisid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Friisid on rahvas, kes |
'''Friisid''' on rahvas, kes praegu elab Kirde-[[Holland]]is ja Loode-[[Saksamaa]]l ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa [[Põhjameri|Põhjamere]] lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest. |
||
Kõige enam kasutatakse Friisimaa tähistamiseks läänefriisi murde terminit Fryslān, millega kitsamalt tähistatakse Friisimaa provintsi Madalmaades.Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.Friisi keele lähimaks sugulaseks on inglise keel. Ajaloolistest põhjustest tulenevalt ei ole friisi keel ühtne, vaid jaguneb kolmeks üksteisest üsna tublisti erinevaks murderühmaks: läänemurre, idamurre ja põhjamurre.Enam väljaarenenud on läänefriisi murre, kuivõrd selle rääkijaid on kõige rohkem ning nad moodustavad piirkonna üldisest elanike arvust suhteliselt suure osa. Keele rääkijate arvuks Euroopas hinnatakse umbes 425 000 inimest. Nendest ligi 410 000 elab Friisimaa provintsis |
|||
Redaktsioon: 22. jaanuar 2006, kell 11:16
Friisid on rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Kõige enam kasutatakse Friisimaa tähistamiseks läänefriisi murde terminit Fryslān, millega kitsamalt tähistatakse Friisimaa provintsi Madalmaades.Friisi keel kuulub läänegermaani keelte inglise-friisi alarühma.Friisi keele lähimaks sugulaseks on inglise keel. Ajaloolistest põhjustest tulenevalt ei ole friisi keel ühtne, vaid jaguneb kolmeks üksteisest üsna tublisti erinevaks murderühmaks: läänemurre, idamurre ja põhjamurre.Enam väljaarenenud on läänefriisi murre, kuivõrd selle rääkijaid on kõige rohkem ning nad moodustavad piirkonna üldisest elanike arvust suhteliselt suure osa. Keele rääkijate arvuks Euroopas hinnatakse umbes 425 000 inimest. Nendest ligi 410 000 elab Friisimaa provintsis