Tääksi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tonira (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Tonira (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
23. rida: 23. rida:
Kõikide talude suurus oli pool adramaad, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest (ehk ¼ adramaad). Lisaks elas külas vabadik Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma (''Jak bobol niedal nicz nima nicz'').
Kõikide talude suurus oli pool adramaad, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest (ehk ¼ adramaad). Lisaks elas külas vabadik Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma (''Jak bobol niedal nicz nima nicz'').


Polnische Akten IV. Herausgeber Oleg Roslavlev. München, 1973. Lk 172.
<ref> Polnische Akten IV. Herausgeber Oleg Roslavlev. München, 1973. Lk 172. <</ref>


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 14. märts 2010, kell 23:50

Tääksi

Pindala 4,94 km²
Elanikke 122

EHAK-i kood 8586[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 31′ N, 25° 38′ E
Tääksi (Eesti)
Tääksi
Kaart

Tääksi on küla Suure-Jaani vallas Viljandi maakonnas. Pindala on 4,94 m2. Elanikke on 122 inimest (2006).

Küla keskne asutus on Tääksi Põhikool. Korraldatakse mitmesuguseid spordivõistlusi: Tääksi kümnevõistlus, Tääksi järve jooks, bagi- ja autokrossivõistlused.


Tääksi küla teadaolev esmamainimine jääb 1584. aastasse. Selle aasta Viljandi staarostkonna Wasth moyza (Vastemõisa) mõisa teise vardjaskonna nimekirjas on toodud Taigisth küla koos järgmiste taludega: Tomas, Raucep Jan, Szaro Pied, Tutrica Piep ja Tutrica Macz. Kõikide talude suurus oli pool adramaad, kuid see oli kasutusel ainult Saru Peedi puhul. Teised kasutasid vaid poolt sellest (ehk ¼ adramaad). Lisaks elas külas vabadik Jaak, kes ei kasutanud maad ega pidanud seega ka midagi tasuma (Jak bobol niedal nicz nima nicz).

[2]

Välislingid

  1. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  2. Polnische Akten IV. Herausgeber Oleg Roslavlev. München, 1973. Lk 172. <