Trooja hobune (informaatika): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama. |
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama. |
||
Troojalased erinevad [[viirus]]test selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga (küll aga võib sellega tegeleda kräkker kes troojalase kaudu süsteemile juurdepääsu saab), ei poogi end külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on [[kräkker]]itel võimalik saada süsteemidele juurdepääs, |
Troojalased erinevad [[viirus]]test selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga (küll aga võib sellega tegeleda [[kräkker]] kes troojalase kaudu süsteemile juurdepääsu saab), ei poogi end külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on [[kräkker]]itel võimalik saada süsteemidele juurdepääs, kuni täieliku kontrollini nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroolid,klahvisisestused,ekraanipildid jne) saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide ning nendes sisalduvate andmete turvalisuse. |
||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 12. märts 2010, kell 07:45
Trooja hobune ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga.
Sarnanedes klassikalisele Kreeka legendile on tegemist tarkvaraga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti oleks justkui Trooja, hobune on kasulik fail ja sõjamehed seal sees on õelvara.
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.
Troojalased erinevad viirustest selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga (küll aga võib sellega tegeleda kräkker kes troojalase kaudu süsteemile juurdepääsu saab), ei poogi end külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on kräkkeritel võimalik saada süsteemidele juurdepääs, kuni täieliku kontrollini nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroolid,klahvisisestused,ekraanipildid jne) saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide ning nendes sisalduvate andmete turvalisuse.