Logopeedia: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 112. rida: | 112. rida: | ||
[[cs:Logopedie]] |
[[cs:Logopedie]] |
||
[[de:Logopädie]] |
[[de:Logopädie]] |
||
[[en:Speech and language pathology]] |
|||
[[es:Logopedia]] |
[[es:Logopedia]] |
||
[[eo:Logopedio]] |
[[eo:Logopedio]] |
||
Redaktsioon: 11. märts 2010, kell 18:13
Logopeedia (vanakreeka sõnadest λόγος (logos) 'kõne' ja παιδεία (paideia) 'kasvatamine') on eripedagoogika haru, mis uurib kõnepuudeid ning töötab välja vastavat ravipedagoogilisi ning profülaktilisi abinõusid. Eesmärgiks on lülitada kõnepuudega inimene kui täisväärtuslik isiksus sotsiaalsesse keskkonda.[1].
Logopeedidel on Eestis oma erialaliit Eesti Logopeedide Ühing. Logopeede õpetatakse Eestis vaid Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonnas alates aastast 1968. Logopeediks saab pärast 5-aastase kursuse lõpetamist (magistrikraadi omandamist).
Logopeedia Eestis
Logopeedia alguseks loetakse 1920ndaid aastaid, kui Tartu Ülikooli närvikliinikusse sai kõnehäirete ambulatooriumi juhatajaks dr. Viktor Hion. Tema juhtimisel tegeleti alguses peamiselt afaasia ja kogelusega. Pikka aega tegelesid logopeediliste küsimustega vaid arstid. Huviorbiidis oli eelkõige kogelus, kuulmislangusega inimeste kõne, afaasia ja häälduspuuete korrigeerimine.
Esimesed eestlastest logopeedid olid Adele Palm, Lea Nurkse ja August Karu (logopeed), kes õppisid Leningradis M.F Brunsi juures. Ka Moskva Pedagoogiline Instituut õpetas logopeede. 1989 moodustasid logopeedid Eesti Logopeedide Ühingu, mis tegutseb siiani.
Naaberdistsipliinid
Logopeedia on tihedalt integreeritud lingvistika, eripedagoogika, meditsiini, (ortodontia, hambaarstiteadus, otorinolarüngoloogia, neuroloogia jpt), psühholingvistika, psühholoogia ja pedagoogikaga.
Kõnepuuete liigid
Kõnepuuded
- afaasia
- afoonia
- alaalia
- anartria
- düsartria
- düsfoonia
- düsglossia
- düsgraafia
- düslaalia
- düsleksia
- ehholaalia
- Ekspressiivne kõnehäire
- fonasteenia
- kogelemine
- Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired
- Landau-Kleffneri sündroom
- poltern
- Retseptiivse kõne häire
- rinofoonia
- rinolaalia
Logopeedilised teraapiad
Tuntud logopeede
- Johann Conrad Amman
- Aristoteles
- Paul Broca
- Johann Friedrich Dieffenbach
- Tiiu Espe
- Albert Gutzmann
- Hipokrates
- Ibn Sīnā (Avicenna)
- Adolf Kussmaul
- Karl Karlep
- Merit Hallap
- Linnu Lydia Mae
- Mercurialis
- Marika Padrik
- Arkadi Reigo
- Carl Wernicke
- Margarita Õuemaa
Mõisteid
- alternatiivkommunikatsioon
- asehäälik
- düsartrofoonia
- fonopeedia
- hariduslik erivajadus
- häälik
- hääliku automatiseerimine
- hääliku kõnesse viimine
- häälikurühm
- häälikuseade
- jotatsism
- kakskeelsus
- kapatsism
- kommunikatsiooni puue
- kõne
- kõnehilistus
- lambdatsism
- mitteverbaalne kommunikatsioon
- noop
- paralaalia
- rotatsism
- sigmatism
- siirdehäälik
- tetism
- viipekeel
- vokaalne düslaalia
Logopeedide organisatsiooonid
Viited
- ↑ T. Espe, Logopeedia alused, 1973, lk 5–10.
- Marika Padrik, 1998, Logopeedia areng Eestis:Minevik, olevik, tulevik