Mäginulg

Mäginulg
Mount Rainier rahvuspark
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 2.3)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass	Okaspuud Pinopsida
Selts	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond	Männilised Pinaceae
Perekond	Nulg Abies
Liik	Mäginulg
Alamliik	Abies lasiocarpa var. lasiocarpa
Binaarne nimetus
Abies lasiocarpa (Hooker) Nuttall
Leviala kaart
Sünonüümid
Abies balsamea subsp. lasiocarpa (Hook.) Boivin Abies bifolia A. Murray bis Abies concolor var. lasiocarpa (Hook.) Beissn. Abies lasiocarpa var. fallax (Engelm.) Franco Abies subalpina Engelm. Abies subalpina var. fallax Engelm. Picea bifolia (A. Murray bis) A. Murray bis Picea lasiocarpa (Hook.) A. Murray bis Pinus lasiocarpa Hook.

Mäginulg (Abies lasiocarpa) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Noored käbid

Tüvi

Teisendid ja nende leviala

Mäginulg kasvab päris suurel territooriumil Põhja-Ameerika kirdeosas. Liik on jagatud kaheks teisendiks:

• Mäginulg (Abies lasiocarpa var. lasiocarpa) kasvab Alaskas, Kanada idaosas ja USA kirdeosas.
• Korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica) kasvab leviala lõunaosas USAs Colorado, New Mexico ja Arizona osariigi mägedes.

Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Leviala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni −45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus −3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.

Kirjeldus

Puu kasvab 15–30 (40) m kõrguseks. Tüve läbimõõt 30–60 (80) cm. Eluiga 150–250 (300) aastat. Võra on kitsaskoonusja kujuga. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsakujuline.

Okstel püsti seisvad käbid on 6–12 cm pikkused. Okkad 1,5–4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga.

Juured kasvavad kiiresti ja tungivad sügavale pinnasesse.

Puu kasvab hästi varjus, ei talu liigset kuumust ega põuda. Kõrgemal mägedes on kasv esimestel aastatel üsna aeglane. 10–15 aasta keskmine juurdekasv on 2,5 cm. Madalamatel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1–11,4 cm.

Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb tormiheidet juurte- või südamemädaniku tõttu, mida põhjustavad mitmed seenhaigused.

Paljunemine

Pudenenud käbid

Mäginulg on ühekojaline okaspuu. Ta paljuneb peamiselt seemnete abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka vegetatiivselt (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on laavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.

Valgusküllases paigas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.

Mäginulg õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3–4 aasta järel.

Kasvupinnas

Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja liustike poolt mahajäetud moreenil. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) liiv- ja liivsavimuldadel, mis on moodustunud peamiselt basaldist, andesiidist ja kildast. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga purdpinnasel ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg pioneerliigina laavaga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja laviinide poolt rajatud "koridorides".

Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:

• Leedemullad — õhukese huumuskihiga happelised okaspuumetsade mullad
• Puna-pruunid lateriitmullad — moodustunud laavast
• Liiv- ja liivsavimullad
• Erodeeritud mullad
• Turbamullad
• Gleimullad

Muldade keskmine pH on vahemikus 4,5—5,9.

Kaasliigid

Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt kasvab mäginulg segametsas koos teiste puudega (peamiselt okaspuudega). Peamine mäginulu kaasliik on Engelmanni kuusk (Picea engelmannii). Mäginulg kasvab sageli koos järgmiste liikidega:

• Ameerika haab (Populus tremuloides)
• Hiigelnulg (Abies grandis)
• Igimänd (Pinus longaeva)
• Kaljumänd (Pinus flexilis)
• Kanada kuusk (Picea glauca)
• Keerdmänd (Pinus contorta)
• Läänelehis (Larix occidentalis)
• Läänemänd (Pinus monticola)
• Läänetsuuga (Tsuga heterophylla)
• Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana)
• Sitka kuusk (Picea sitchensis)
• Torkav kuusk (Picea pungens)
• Valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis)
• Õilis nulg (Abies amabilis)

Mount Rainier rahvuspark

Puidu omadused ja kasutamine

Puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse väände- ja survetugevusega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Mäginulu puidust saab väga hea kvaliteediga tselluloosi. Kasutatakse peamiselt sisetingimustes - ehituskonstruktsioonides, poolfabrikaattoodete valmistamisel. Välitingimustes saab kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna mäginulu puit laguneb kiiresti.

Kirjandus

• USDA forest service: Subalpine Fir.

Välislingid

• Gymnosperm database: Abies lasiocarpa.