Porgandriisikas

Porgandriisikas
Taksonoomia

Porgandriisikas (Lactarius deliciosus) on oranži seenelihaga riisikas, väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

Välimus

Porgandriisikal on telliskivipunane või oranž seenekübar, enamasti ebasümmeetriliste ringidega. Kübara läbimõõt on 5-15 cm. Riisikas eritab oranži piimmahla, mis värvust ei muuda. Kuid Eestis levib lisaks tavalisele tüüpteisendile ka punetav teisend (Lactarius deliciosus var rubescens), mille piimmahl muutub 15-30 minuti jooksul veinpunaseks. Porgandriisika eoslehekesed on hele- või tumeoranžid. Oranži värvi seenejalal esinevad tihti punakad täpid.

Levik ja kasvukoht

Levinud Euroopas ja Põhja-Ameerikas mändide all. Eestis suhteliselt sage. Porgandriisikas eelistab valgusrikkaid männikuid või männi-segametsi, kasvab ainult koos männiga. Kõige rohkem kasvab porgandriisikas luitemännikutes ja männinoorendikes.

Sarnased liigid

Porgandriisikat aetakse väga tihti segamini kuuseriisikaga ning varem liigitasid eesti autorid porgandriisikad kuuseriisikate hulka. Neid kahte seent saab eristada seenekübara värvuse järgi. Kuuseriisikal on tihti kübara peal rohekad laigud, aga porgandriisikal mitte. Hoolikalt tuleb vaadata ka seenejalga, kui sel täppe ei ole, on tõenäolisem, et tegu on kuuseriisikaga. Samuti kasvab porgandriisikas rohkem maa ligidal kui kuuseriisikas. Sarnane liik on ka veririisikas, millel on peaaegu helebeež kübar. Veririisikas eritab kohe alguses veripunast mahla. Veririisikas kasvab samades kohtades, kus porgandriisikas, kuid ei esine eriti tihti. Veririisikas on Kuulo Kalamehe raamatus "100 Eesti söögiseent" hinnatav söögiseen nagu porgandriisikaski.