Windows 98: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. märts 2010, kell 20:35

Windows 98 (koodnimega Memphis) on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998.

Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS-DOSil põhinevad tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me.

Iseloomustavad tunnused

DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus.

Windows 98-t on kahte sorti: esialgne väljalase ja Windows 98 Second Edition (teine väljalase).

Microsoft Office'i versioonidest oli Office 97 esimese väljalaske jaoks viimaseks, Office 2000 jäi viimaseks Windows 98 teises väljalaskes.

Esimese väljaslaske uuendused Windows 95-ga võrreldes

Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsoonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s.

Uuendusteks olid parem AGP ja USB toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik draivereid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb kõvakettad on FAT32 failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes).

Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, Active Desktop, tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention – aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda).

Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt turunduslikel põhjustel turule toodud.

Lisaks ilmnesid esimeses väljalaskes stabiilsuse ja ühilduvuse probleemid. Neid võis aimata juba operatsioonisüsteemi lõppversiooni esitlusel 1998, kui Bill Gatesi kaasesineja tõi täiendavat riistvara ühendades paha aimamata esile sinise surmaekraani.^[1]

Teine väljalase

Windows 98 võlgneb oma edu eest tänu suuresti Windows 98 SE-le (teisele väljalaskele), mis avaldati 10. juunil 1999. Ehkki SE ei olnud oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis on tänapäevalgi tähtsad. Muuhulgas sisaldas see täiustatud USB-toetust ja olulisi täiendusi võrgutoetuses, näiteks Interneti-ühenduse jagamine (Internet Connection Sharing), mis võimaldas kohtvõrgus korraga mitmel arvutil läbi NAT-i ühte Interneti-ühendust kasutada. See vahend oli millegipärast probleemne, keeruline tööle panna ja ebastabiilne.

Teises väljalaskes sisaldus ka parandus mälu ülevoolu probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti Windows Update kaudu eraldi veaparandus välja.

Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebilehitsejate turuliider. Uuendusteks olid DirectX 6.1, Windows Media Player 6.1, NetMeeting 3.0, Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus DVD-ROM-ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Kahjuks ei lase paljud programmid end esimesele väljalaskele installida, isegi kui see kõigi süsteemiuuendustega suudaks neid toetada.

Kasutajaliides

Edasiarendusi sai kasutajaliides, mille paljusid elemente on näha hilisemas Windows 2000-s ning Windows XP-s ja Vistas. Täienenud on riistvara toetus ja uuendatud süsteemihaldust.

Windows 98 tööriistad

ScanDisk

ScanDisk on väike programm, mis kontrollib kõvaketast tõrgete, vigade jne. järele. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks pärast mis tahes restarti, mis toimus opertsioonisüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus).

Kettadefragmentor

Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada failisüsteemis järjestikku. Seekaudu saab kõvakettale rohkem vaba ruumi ning kiireneb failide lugemine ja kirjutamine. Kettadefragmentor pärineb Symanteci Norton DiskDoctorist.

DirectX

Microsoft Windows 98-le saab installida peaaegu uusima DirectX 9.0 C versiooni.

Internet Explorer

Internet Exploreri versioonid Windows 98sas
Microsoft Windows 98 Standard	Internet Explorer 5
Microsoft Windows 98 teine väljalase	Internet Explorer 6

Viited

↑ BBC uudis, juhtumist on olemas ka video

[1] BBC uudis, juhtumist on olemas ka video

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Windows 98''' (koodnimega '''Memphis''') on [[graafiline kasutajaliides|graafilise kasutajaliidesega]] [[operatsioonisüsteem]], mille [[Microsoft]] laskis välja [[25. juuni]]l [[1998]].
-{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}}
+Windows 98 on [[Windows 95]] järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed [[MS-DOS]]il põhinevad tooted. Windows 98-le järgnes [[14. september|14. septembril]] [[2000]] [[Windows Me]].
+== Iseloomustavad tunnused ==
-'''Windows 98''' (koodnimega '''Memphis''') on graafilise kasutajaliidesega [[operatsioonisüsteem]], mis lasti [[Microsoft]]i poolt välja 25. juunil 1998 ja on [[Windows 95]] järglane. Nagu oma eellane, on see hübriidne 16/32-bitine monoliitne [[MS-DOS]]il põhinev toode. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 [[Windows Me]].
-DOS-il põhinevatest süsteemidest soovitatakse Windows 98-t tavaliselt oma järglase Windows Me asemel, põhjuseks Windows 98 suurem stabiilsus, mis siiski avaldub vaid teatud riistvara-tarkvara konfiguratsioonide korral.
+DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute [[riistvara]] ja [[tarkvara]] konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus.
+Windows 98-t on kahte sorti: esialgne väljalase ja Windows 98 Second Edition (teine väljalase).
-==Esimese väljaslaske uuendused Windows 95-ga võrreldes==
-Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine opsüsteem, mis juba oma põhi-installatsoonis läbi ja lõhki "32-bitine" on: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid opertsioonisüsteemi mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mitmed vanemad DOS programmid Windows 98 keskonnas aeglasemalt kui Windows 95 korral.
+[[Microsoft Office]]'i versioonidest oli Office 97 esimese väljalaske jaoks viimaseks, Office 2000 jäi viimaseks Windows 98 teises väljalaskes.
-Uuendusteks olid näiteks parem [[Accelerated Graphics Port|AGP]]- ja [[Universal Serial Bus|USB]] toetus (mõlemat oli juba Windows 95 ''B''-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik riistvaradraivereid end alles Windows 98-s installida lasevad), suuremad kui 2&nbsp;Gb kõvakettad [[FAT32]] failisüsteemiga (samuti Windows 95 B-väljalaskes).
+== Esimese väljaslaske uuendused Windows 95-ga võrreldes ==
-Osad funktsioonid, mida saab Windows 95-s Internet Explorer 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-s juba integreeritud. Sinna kuuluvad Internet Exploreri integreerimine kasutajaliidesesse, [[Active Desktop]], täiustatud Windows Explorer (parem töötõhusus, UNC (Uniform/Universal Naming Convention) aadressitele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda).
+Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma põhiinstallatsoonis on läbi ja lõhki 32-bitine: erinevalt Windows 95-st enam üksikuid mooduleid ja taustaprogramme 16-bitises režiimis ei käivitata. Seetõttu töötavad mõned vanemad DOS-programmid Windows 98-s aeglasemalt kui Windows 95-s.
-Kuna sarnaseid funktsioone oli Windows 95-ga päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe edasi arendatud ning seetõttu peamiselt marketingi-põhjustest lähtuvalt turule toodud.
+Uuendusteks olid parem [[Accelerated Graphics Port|AGP]] ja [[Universal Serial Bus|USB]] toetus. Mõlemad olid juba Windows 95 B-väljalaskes, kuid USB toetus on seal nii vigane, et enamik [[draiver]]eid end alles Windows 98-s installida lasevad. Suuremad kui 2 Gb [[kõvaketas|kõvakettad]] on [[FAT32]] failisüsteemiga (need olid samuti Windows 95 B-väljalaskes).
-Peale selle tulid esimeses väljalaskes välja stabiilsuse- ja ühilduvuse probleemid, mida operatsioonisüsteemi lõppversiooni [[Bill Gates]]'i 1998. aasta [[Consumer Electronics Show|CES]] esitlusel aimata võis, kui tema kaasesitaja tõi täiendavat riistvara ühendades pahaaimamata esile Sinise Surmaekraani (inglise keeli [[Blue Screen of Death]]).<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/81155.stm BBC uudis], juhtumist on olemas ka [http://www2.dlitz.net/pages/cool/Bill_Gates_watches_Microsoft_Windows_98_crash.mpeg see video]</ref>
-<!--
+Osa vahendeid, mida saab Windows 95-s [[Internet Explorer]] 4.0 versiooniga lisada, on Windows 98-sse juba integreeritud, näiteks Internet Exploreri integreerimine [[kasutajaliides]]esse, [[Active Desktop]], tõhusam Windows Explorer, UNC (Uniform/Universal Naming Convention – aadressidele ja võrguarvutitele saab aadressiribast juurde pääseda).
-===Iseloomustavad tunnused===
-Nagu ka Windows 95 puhul, jäi tervikusse integreeritud MS-DOSi põhiliseks ülesandeks Windows 98-s vaid süsteemikäivitus.
+Kuna sarnaseid funktsioone Windows 95-ga oli päris palju, levis SE-väljalaske ilmumiseni kriitikat, et Windowsi on liiga vähe arendatud ja peamiselt [[turundus]]likel põhjustel turule toodud.
-*Windows 98't on kahte sorti:
-**Esialgne väljalase
-**Windows 98 Second Edition ("Teine väljalase")
+Lisaks ilmnesid esimeses väljalaskes stabiilsuse ja [[ühilduvus]]e probleemid. Neid võis aimata juba operatsioonisüsteemi lõppversiooni esitlusel 1998, kui [[Bill Gates]]i kaasesineja tõi täiendavat riistvara ühendades paha aimamata esile [[sinine surmaekraan|sinise surmaekraani]].<ref>[http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/81155.stm BBC uudis], juhtumist on olemas ka [http://www2.dlitz.net/pages/cool/Bill_Gates_watches_Microsoft_Windows_98_crash.mpeg video]</ref>
-[[Microsoft Office]] versioonidest oli 97 esimese jaoks viimane, Office 2000 oli viimane Windows 98 Second Edition jaoks.
--->
 ==Teine väljalase==
-'''Windows 98 SE''' (''Second Edition'' ehk ''Teine väljaanne''), suuresti millele tänu Windows 98 oma edu eest võlgneb, avaldati 1999. aasta 10. juunil. Ehkki ''SE'' oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus ei olnud, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis tänapäevalgi tähtsust omavad. Muuhulgas sisaldas see enam täiustatud USB-toetust ja oluliseid täiendusi võrgutoetuses, nagu näiteks Interneti-ühenduse jagamine ([[Internet Connection Sharing]]), mis võimaldas kohtvõrgus korraga mitmel arvutil läbi [[Network Address Translation|NAT]]-i ühte Interneti-ühendust kasutada. Omapärasel moel oli see funktsioon sellegipoolest probleemne, keeruline tööle panna ja mitte alati stabiilne.
+Windows 98 võlgneb oma edu eest tänu suuresti Windows 98 SE-le (teisele väljalaskele), mis avaldati [[10. juuni]]l [[1999]]. Ehkki SE ei olnud oma eellasele tasuta kättesaadav uuendus, saatis seda ikkagi suur müügiedu, kuna esimese väljalaskega võrreldes sisaldas see otsustavaid täiendusi, mis on tänapäevalgi tähtsad. Muuhulgas sisaldas see täiustatud USB-toetust ja olulisi täiendusi võrgutoetuses, näiteks [[Internet]]i-ühenduse jagamine (''Internet Connection Sharing''), mis võimaldas [[kohtvõrk|kohtvõrgus]] korraga mitmel arvutil läbi [[Network Address Translation|NAT]]-i ühte Interneti-ühendust kasutada. See vahend oli millegipärast probleemne, keeruline tööle panna ja ebastabiilne.
-Teises väljalaskes sisaldus ka parandus [[mälu ülevool]]u<!--aka memory overflow--> probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese reliisi süsteeme kokku, kui need jäid tööle 48ks tunniks. Sellele lasti [[Windows Update]] kaudu eraldi veaparandus välja.
+Teises väljalaskes sisaldus ka parandus [[mälu ülevool]]u<!-- memory overflow--> probleemile, mille pärast kukkus enamik Windows 98 esimese väljalaske süsteeme kokku, kui need 48 tunniks tööle jäid. Sellele lasti [[Windows Update]] kaudu eraldi veaparandus välja.
-Teiste funktsioonide ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0-ga, millest sai lehitsejate seas turuliider. Oluliste uuenduste sekka läksid [[DirectX]] 6.1, [[Windows Media Player]] 6.1, [[Microsoft NetMeeting|NetMeeting 3.0]], Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus [[DVD-ROM]] ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Kahjuks ei lase suur arv programme end installida esimesele väljalaskele, mis kõigi süsteemiuuendustega oleks neid siiski suuteline toetama.
+Teiste vahendite ja programmide seas vahetati välja Internet Explorer 4.0 oluliselt kiirema ja kergema Internet Explorer 5.0 vastu, millest sai veebilehitsejate turuliider. Uuendusteks olid [[DirectX]] 6.1, [[Windows Media Player]] 6.1, [[Microsoft NetMeeting|NetMeeting 3.0]], Microsoft Installer (MSI) ja integreeritud toetus [[DVD-ROM]]-ajamitele. Suuremat osa sellest sai mõlemal versioonil versiooniuuendustega täiendada. Kahjuks ei lase paljud programmid end esimesele väljalaskele installida, isegi kui see kõigi süsteemiuuendustega suudaks neid toetada.
 === Kasutajaliides ===
-Edasiarendusi sai kasutajaliides, millest paljusid elemente on hiljem näha Windows 2000-s ning Windows XP ja Vista jt. klassikalistes kasutajaliidese motiivides.<!--Mardus: Jee, leidsin parema asenduse sõnale "teema"!!--> Täienenud on riistvara toetus ja uuendatud süsteemihaldust.
+Edasiarendusi sai [[kasutajaliides]], mille paljusid elemente on näha hilisemas Windows 2000-s ning Windows XP-s ja Vistas. Täienenud on riistvara toetus ja uuendatud süsteemihaldust.
 == Windows 98 tööriistad ==
 === ScanDisk ===
-ScanDisk on väike programm, mis kontrollib kõvaketast tõrgete, vigade jne. järele. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks peale mistahes arvuti restarti, mis toimus opsüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus).
+ScanDisk on väike [[arvutiprogramm|programm]], mis kontrollib kõvaketast tõrgete, vigade jne. järele. Windows 98-s muutus ScanDiski töölepanek süsteemikäivituse ajal kohustuslikuks pärast mis tahes [[restart]]i, mis toimus opertsioonisüsteemi normaalse kinnipanekuta (tavaliselt toitekatkestus).
 === Kettadefragmentor ===
-Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada järjestikku failisüsteemis ja aitab seekaudu saada kõvakettale rohkem vaba ruumi ja kiirendada failide lugemist ja kirjutamist. Pärit Symanteci Norton DiskDoctorist.
+Kettadefragmentor aitab osade kaupa kõvakettale salvestatud failid kirjutada failisüsteemis järjestikku. Seekaudu saab kõvakettale rohkem vaba ruumi ning kiireneb [[fail]]ide lugemine ja kirjutamine. Kettadefragmentor pärineb [[Symantec]]i [[Norton DiskDoctor]]ist.
 == DirectX ==
-Microsoft Windows 98sale saab installida peaaegu uusima versiooni '''[[DirectX|DirectX 9.0 C]]'''. Kui [[Windows XP|Microsoft Windows XP]] omas alguses DX8.0'li...
+Microsoft Windows 98-le saab installida peaaegu uusima [[DirectX]] 9.0 C versiooni.
-== [[Internet Explorer]] ==
+== Internet Explorer ==
 <table border=1>
 <caption>Internet Exploreri versioonid Windows 98sas</caption>
+<tr><td>Microsoft Windows 98 Standard</td><td>Internet Explorer 5</td></tr>
-<tr>
-<td>Microsoft Windows 98 Standard</td>
+<tr><td>Microsoft Windows 98 teine väljalase</td><td>Internet Explorer 6</td></tr>
-<td>Internet Explorer 5</td>
-</tr>
-<tr>
-<td>Microsoft Windows 98 2<sup>nd Edition</sup></td>
-<td>Internet Explorer 6</td>
-</tr>
 </table>
@@ 66. rida: / 61. rida: @@
 [[Kategooria:Operatsioonisüsteemid]]
 [[Kategooria:Microsofti tarkvara]]
-<!-- interwiki -->
 [[ar:ويندوز 98]]