Orjus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ast:Esclavitú
RibotBOT (arutelu | kaastöö)
P robot muutis: an:Esclavitut
37. rida: 37. rida:
[[ang:Þēoƿdōm]]
[[ang:Þēoƿdōm]]
[[ar:عبودية]]
[[ar:عبودية]]
[[an:Esclabitut]]
[[an:Esclavitut]]
[[ast:Esclavitú]]
[[ast:Esclavitú]]
[[ay:T'aqisiyäwi]]
[[ay:T'aqisiyäwi]]

Redaktsioon: 3. märts 2010, kell 06:35

Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks. Juriidiliselt peetakse orja vallasasjaks ning ta ei ole õigussubjekt. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui saadused.

Orjade juriidiline seisund on erinevates ühiskondades varieerunud. Vana-Rooma ja Ameerika orjanduse ajaloos on jälgitavad perioodid, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid).

Orjastamine võib olla inimsusevastane kuritegu, kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt.

Mõisteid ja definitsioone

1926. aastal Rahvasteliidus vastu võetud Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsiooni kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus". Konventsiooni kohaselt pole orjal näiteks õigust omaniku territooriumilt lahkuda ilma eriloata (passita); põgenemisel võidakse ta vangistada ja omanikule tagastada.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt (1998) on orjastamine üks inimsusevastaseid kuritegusid, mis seisneb "mõne või kõigi omandiõigusega seonduvate õiguste kasutamist isiku suhtes, kaasa arvatud nimetatud õiguste kasutamist naiste ja laste ning teiste isikutega kauplemises".

Orjandus või orjanduslik kord on seadustatud orjusega ühiskonnakorraldus. Kasutusel enamasti antiikaja kohta.


Vaata ka

Kirjandus

  • Viis miljonit orja ootavad vabastamist. Kaja, 25. aprill 1934, nr. 95, lk. 7.