Kullo: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Emajurist (arutelu | kaastöö)
22. rida: 22. rida:


===Muusikaringid===
===Muusikaringid===
*Tütar[[lastekoor "Ellerhein"]]
*Tütarlastekoor "[[Ellerhein]]"
*Vene [[Lastekoor "Raduga"]]
*Vene [[Lastekoor "Raduga"]]
*Folkloori[[ansambel "Piibar"]]
*Folkloori[[ansambel "Piibar"]]

Redaktsioon: 1. märts 2010, kell 00:44

Tallinna huvikeskus "Kullo" (endine Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee, nimega "Kullo" 1989. aastast) on huviharidust andev Tallinna linna munitsipaalasutus.

Kollektiivid ja huviringid

Kullo katuse all tegutsevad 2007. aasta seisuga järgmised kollektiivid ja huviringid:

Kunstiringid

Muusikaringid

Tantsuringid

Tehnikaringid

Muud

Ajalugu

Tallinna Pioneeride Palee on sovjetiajal Tallinnas laste vaba aja sisustamist ja huvitegevust monopoolselt korraldanud keskus. Tallinna Pioneeride Maja asutati kevadel 1941.

Sügisest 1946 paiknes Pioneeride Palee Tallinna vanalinna serval nn Kanuti majas aadressil Veetorni (hilisem Aia) tn 4. Aastast 1978 asub peahoone Mustamäe teel.

Muid nimetusi

  • 1941–1945 Tallinna Pioneeride Maja (7. juuli 1941–1. juuli 1945 huvitegevust sõja tõttu ei toimunud. Tegevus jätkus tegelikult alles 1946. aasta lõpust)
  • 1946–1947 Tallinna Pioneeride Palee
  • 1947–1953 Vabariiklik Pioneeride Palee
  • 1953–1956 Tallinna Pioneeride Maja
  • 1956–1977 Tallinna Pioneeride Palee
  • 1977–1989 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee


Laste huvitegevuse depolitiseerimisega 1989. aastal muudeti pioneerimaja nimetust ja sellest sai 1989. aasta kevadel Tallinna Koolinoorte Huvikeskus “Kullo” ning augustist 1993 Tallinna Huvikeskus “Kullo”.

Massitöö koolinoortega

Pioneerimajade institutsioon allus üleliidulisele pioneeriorganisatsioonile ja koondas katusasutusena samas majas ja mujal töötavaid erikoolitusega pedagooge (nn pioneerijuhte), kes vastutasid varajases teismeeas (10 kuni 14-aasta vanuste) koolinoorte ideoloogilise (kommunistliku ja prosovetliku) suunitlemise eest.

Tallinna pioneerimaja haaras oma tegevusega parimal ajal (1970. aastate teisest poolest) viit tuhandet last, kes leidsid siin rakendust poolesajas huviringis ja paarisajas õpilasgrupis.

Pedagoogide arv oli samal ajal ligemale sada.

Monopoolse seisundi ja riikliku toetuse märkimisväärse taandumisega langes kaasatud laste hulk 1990. aastate algul paar korda ja siin ametis olevate pedagoogide arv paarikümne võrra. Osalejate vanusepiirangud muutusid samal ajal lõdvemaks.