Mäginulg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
75. rida: 75. rida:


== Kaasliigid ==
== Kaasliigid ==
Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (kärsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt on mägimänd segunenud teiste puudega (peamiselt [[okaspuu]]dega). Peamine mäginulu kaasliik on [[Engelmanni kuusk]] (''picea engelmannii''). Segunenult kasvab mäginulg veel koos järgmiste liikidega:
Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt on mägimänd segunenud teiste puudega (peamiselt [[okaspuu]]dega). Peamine mäginulu kaasliik on [[Engelmanni kuusk]] (''picea engelmannii''). Segunenult kasvab mäginulg veel koos järgmiste liikidega:
*[[Ameerika haab]] (''populus tremuloides'')
*[[Ameerika haab]] (''populus tremuloides'')
*[[Hiigelnulg]] (''abies grandis'')
*[[Hiigelnulg]] (''abies grandis'')

Redaktsioon: 28. veebruar 2010, kell 16:56

Mäginulg
Mount Rainier rahvuspark
Mount Rainier rahvuspark
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass Okaspuud Pinopsida
Selts Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond Männilised Pinaceae
Perekond Nulg Abies
Liik Mäginulg
Alamliik Abies lasiocarpa var. lasiocarpa
Binaarne nimetus
Abies lasiocarpa
(Hooker) Nuttall
Leviala kaart
Leviala kaart
Sünonüümid
  • Abies balsamea subsp. lasiocarpa (Hook.) Boivin
  • Abies bifolia A. Murray bis
  • Abies concolor var. lasiocarpa (Hook.) Beissn.
  • Abies lasiocarpa var. fallax (Engelm.) Franco
  • Abies subalpina Engelm.
  • Abies subalpina var. fallax Engelm.
  • Picea bifolia (A. Murray bis) A. Murray bis
  • Picea lasiocarpa (Hook.) A. Murray bis
  • Pinus lasiocarpa Hook.

Mäginulg (Abies lasiocarpa) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.

Noored käbid
Tüvi

Alamliigid ja nende leviala

Mäginulg kasvab päris suurel territooriumil Põhja-Ameerika kirdeosas. Liik on jagatud kaheks alamliigiks:

Areaali iseloomustavad külmad ja lumerohked talved ning jahedad suved. Leviala põhjaosas kasvab mäginulg madalatel kõrgustel, talvised temperatuurid langevad seal kuni −45 °C. Lõunaosas kasvab aga kuni 3658 m kõrgusel merepinnast, sealsete suvede temperatuur tõuseb kuni +32 °C. Areaali aasta keskmine temperatuur on vahemikus −3,9...+4,4 °C, keskmine sademete hulk on 610 mm.

Kirjeldus

Kasvab 15—30 (40) m kõrguseks. Tüve läbimõõt 30—60 (80) cm. Eluiga 150—250 (300) aastat. Võra on kitsaskoonusja kujuga. Tavaliselt sihvakas puu võib päiksepaistele avatud ja kehvades pinnaseoludes olla ka madalakasvuline ja põõsa kujuline.

Okstel püstiseisvad käbid on 6—12 cm pikkused. Okkad 1,5—4 cm pikkused, tömbi tipuga, pealt hallikasrohelised, alt helerohelised, kahe õhulõheribaga.

Juured kasvavad kiiresti ja tungivad sügavale pinnasesse.

Kasvab hästi varjus, ei talu liigset kuumust ja põuda. Kõrgemal mägedes on esialgne kasv üsna aeglane. 10-15 aasta kekmine juurdekasv on 2,5 cm. Madalamatel kõrgustel on soodsates tingimustes keskmine aastane juurdekasv 8,1—11,4 cm.

Küllalt tihti esineb tormiheidet, mis on tingitud karmidest ilma- ja pinnaseoludest. Samuti esineb sageli tormiheidet juurte- või südamemädaniku tõttu, mida põhjustavad mitmed seenhaigused.

Paljunemine

Pudenenud käbid

Mäginulg on ühekojaline okaspuu. Paljuneb peamiselt seemnete abil. Rasketes pinnaseoludes paljuneb sageli ka vegetatiivselt (alumiste okste juurdumisega). Sellisteks iseloomulikeks kohtadeks on laavaga kaetud alad, rusunõlvad ja metsavööndi piir.

Valgusküllases paigas kasvaval puul võib käbikandvus alata 20 aasta vanuselt, puistus siiski aastaid hiljem.

Õitseb mais-juunis. Seemned varisevad septembris-oktoobris. Üle talve säilivad seemned lume all või sees. Idanema hakkavad mõned päevad peale lume sulamist. Seemnete idanemisvõime säilib ühe aasta. Head seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel.

Kasvupinnas

Pinnase suhtes pole mäginulg väga nõudlik. Ta kasvab nii kuivadel mäenõlvadel kui ka veega küllastunud pinnastel raba piiril. Hästi kasvab madalamatel kõrgustel jõelammidel ja liustike poolt mahajäetud moreenil. Kõrgemal aga hästi dreneerival (peene- või keskmise fraktsiooniga) liiv- ja liivsavimuldadel, mis on moodustunud peamiselt basaldist, andesiidist ja kildast. Kesisemalt kasvab jämedama fraktsiooniga purdpinnasel ja veega küllastunud pinnastel. Samas asustab mäginulg pioneerliigina laavaga kaetud tasandikke, rusukallakuid ja laviinide poolt rajatud "koridorides".

Mäginulg kasvab põhiliselt järgmistel muldadel:

Muldade keskmine pH on vahemikus 4,5—5,9.

Kaasliigid

Mäginulg kasvab puhaspuistus enamasti vaid rasketes tingimustes (järsud nõlvad, kesised pinnaseolud). Tavaliselt on mägimänd segunenud teiste puudega (peamiselt okaspuudega). Peamine mäginulu kaasliik on Engelmanni kuusk (picea engelmannii). Segunenult kasvab mäginulg veel koos järgmiste liikidega:

Mount Rainier rahvuspark

Puidu omadused ja kasutamine

Puit on lõhnatu, kerge, pehme, väikse väände- ja survetugevusega. Puit on kergesti töödeldav ja liimitav. Kasutatakse peamiselt sisetingimustes - ehituskonstruktsioonides, poolfabrikaattoodete valmistamisel. Välitingimustes saab kasutada vaid tugevalt immutatuna, kuna mäginulu puit laguneb kiiresti.

Kirjandus

Välislingid