Alfred Luts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. veebruar 2010, kell 16:37

Alfred Luts (10. august 1899 Helme, Viljandimaa – 6. august 1991 Mississippi osariik, USA) oli Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (kolonelleitnant).

Läks koolipoisina vabatahtlikult Vabadussõtta.

1930. aastal lõpetas Tallinnas Kõrgemas Sõjakooli, kus jätkas ka teenistust majori auastmes Sõjakoolis kuulipildurite kompanii ülemana 1933. aastani;

1934. astal oli major Alfred Luts 10. Üksiku jalaväepataljoni ülem;

Alates 1934. aastast töötas käsundusohvitserina ja hiljem kuni 1938. aastani I operatiivosakonna ülema abina Kaitsevägede Staabis.

1938–1939 Sõjavägede Staabi VI osakonna ülem

1. maist 1939–1940 Sõjavägede Staabi I osakonna (operatiivosakond) ülem

1941. aasta jaanuaris ülendati kindralleitnandiks;

Pärast 1940. aasta juunipööret, Eesti okuperimist NSV Liidu poolt ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu Punaarmee, määrati ta 182. Eesti Laskurdiviis luurejaoskonna ülemaks;

Teise maailmasõja alates saadeti koos diviisiga Pihkvamaale, kus lahingutes Porhovi all koos paljude eesti sõduritega läks ta üle sakslaste poolele.

Algselt viibis vangistuses Pärnu sõjavangilaagris, pärast aga vangidest moodustatud saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust 12. juulil 1941. aastal vabastati vangistusest.

Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi kindralleitnant Raitz von Frentzi poolt vastvallutatud Tallinna Omakaitse juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina Pihkvas. 1942. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt (Kuressaares).

Pikemalt artiklis Politsei ja Omakaitse Valitsus

Alates 1. veebruarist 1944. aastast määrati ta Eesti SS^[küsitav] kindralinspektuuri staabiülemaks.

1944.a sügisel põgenes koos perega Rootsi.

Kirjandust

Luts, Alfred. Heitluste keerises. I-II. – Stockholm : Välis-Eesti & EMP, 1975-1976

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 Pärast [[1940]]. aasta [[juunipööre]]t, Eesti okuperimist NSV Liidu poolt ning Eesti kaitseväe liitmist NSV Liidu [[Punaarmee]], määrati ta [[182. Eesti Laskurdiviis]] luurejaoskonna ülemaks;
-Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alates saadeti koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega läks ta üle sakslaste poolele.
+[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alates saadeti koos diviisiga [[Pihkvamaa]]le, kus lahingutes [[Porhov]]i all koos paljude eesti sõduritega läks ta üle sakslaste poolele.
-Algselt viibis vangistuses Pärnu sõjavangilaagris, pärast aga vangidest moodustatud saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust 12. juulil vabastati vangistusest.
+Algselt viibis vangistuses [[Pärnu sõjavangilaager|Pärnu sõjavangilaagris]], pärast aga vangidest moodustatud saksa armee tõlkide grupis Wi-Kdo “Görlitz”, kust [[12. juuli]]l 1941. aastal vabastati vangistusest.
-Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt vastvallutatud Tallinna Omakaitse juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina Pihkvas.
+Tuli Eestisse ja määrati Tallinna linna saksa komandandi [[kindralleitnant]] [[Raitz von Frentz]]i poolt vastvallutatud Tallinna [[Omakaitse]] juhiks. 1941. aasta lõpus töötas politseiprefektina [[Pihkva]]s. [[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
+{{vaata|Politsei ja Omakaitse Valitsus}}
+Alates  [[1. veebruar]]ist [[1944]]. aastast määrati ta {{kas|Eesti SS}} [[kindralinspektuur]]i [[staabiülem]]aks.
-[[1942]]. aasta augustist oli ta Saaremaa politseiprefekt ([[Kuressaare]]s).
-Alates  [[1. veebruar]]ist [[1944]]. aastast määrati ta Eesti SS kindralinspektuuri staabiülemaks.
 [[1944]].a sügisel põgenes koos perega Rootsi.