Jüri Kuuskemaa: erinevus redaktsioonide vahel
täiendus; tõstsin välislingid artiklitega kokku |
Resümee puudub |
||
| 49. rida: | 49. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tv3-juri-kuuskemaa-seadis-linlaste-elu-ohtu.d?id=29361575 TV3: Jüri Kuuskemaa seadis linlaste elu ohtu] - DELFI, 23. veebruar 2010 |
|||
{{DEFAULTSORT:Kuuskemaa, Jüri}} |
{{DEFAULTSORT:Kuuskemaa, Jüri}} |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2010, kell 21:32
Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Kuuskemaa on tuntud oma muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete järgi (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile. Kuuskemaa on väljendanud arvamust, et kui tuleb valida väärtusliku maja ja puu vahel, eelistab tema igal juhul maja: "Küllap on meie linnas ja maal keskkonda risustavaid inetuid parasiithooneid, mis tuleks maha lammutada, et lasta loodusharuldusest puudel kasvada. Kuid UNESCO maailmapärandisse kuuluvate ürgvanade hoonete puhul ei tohiks olla kahtlust, et puu ja maja, puu ja kiriku, puu ja torni vastuolu tekkides peab taanduma puu. Mis tahes liigist."[1]
Lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.
Kuuskemaa on alates 1964. aastast töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. Ta on ka rahvusvaheliselt hinnatud giid ja turismireiside juht. Jüri Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid. Sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.
1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused. [2]
Ühiskondlik tegevus
Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.
1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat.
Isiklikku
Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates aastast 1978 on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Nelja lapse isa.
Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Saksa poolel võideldes.[3]
Tunnustused
- Auleegioni rüütel (Prantsusmaa; 2001)[4]
- Saksamaa Liitvabariigi Teeneterist (Saksamaa Liitvabariik; 2005)
- Tallinna vapimärk (2007)[5]
- Valgetähe IV klassi teenetemärk (Eesti Vabariik)[6]
- Oranje-Nassau ordu ohvitser (Madalmaade Kuningriik)[7]
Avaldatud teoseid
- "Barokne Kadriorg", Tallinn, 1985
- "Matkamaja" (1985)
- "Kadriorg 18. sajandil" (1986)
- "Estica" (1997)
- "Eesti rahvakalender", Tallinn, 1998 ISBN 9985-9136-2-0
- "Ikoonid Tallinna kogudest"; koos Nikolai ja Orest Kormašoviga. Tallinn, 1997
- "Peeter I ja Katariina I Tallinnas", Tallinn, 2004 ISBN 9985-68-155-X (köites)
- "Hea töö headele inimestele. Tallinna käsitöölised" (2006)
Artikleid ja intervjuusid
- Kadrioru poeg (Margit Kilumetsa intervjuu Jüri Kuuskemaaga) - Eesti Naine, veebi lisatud 8. märtsil 2005
- Kui mina olin veel väikene mees - Õpetajate Leht, 25. mai 2007
- Jüri Kuuskemaa: Vabadussamba taga on Ansipi suurusehullustus. Õhtuleht, 17. mai 2008
- Jüri Kuuskemaa: roheline terror Tallinna Postimees.ee, 11. november 2008
- Džiisus, siisitamine ja roppsuude kuldaeg Postimees, 17. veebruar 2009
- Häbenedes eestlust. Appi, keeleinspektsioon! - Postimees, 23. juuli 2009
- Kuuskemaa lammutaks vabadusristi ja Solarise Tallinna Postimees.ee, 23. jaanuar 2010
Viited
Välislingid
- TV3: Jüri Kuuskemaa seadis linlaste elu ohtu - DELFI, 23. veebruar 2010