Toomas Sutt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Asti~etwiki (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
17. rida: 17. rida:


==Tsitaat==
==Tsitaat==
“Eriline koht üldinimlike väärtuste hulgas kuulub kodule. Just selle väärtuse kaudu jõudis meie rahva teadvusse tõsiasi, et ökoloogiline globaalprobleem ei ole midagi abstraktset, Eestimaast eemal või kaugel olevat, vaid meie endi ja meie järglaste saatus, meie vahetut kodu ja kodumaad ning meie ürgkodu – loodust – puudutav ja ohustav fenomen. Ökoloogilise situatsiooni teadvustamise märksõnaks ei ole fosoforiit, isegi mitte P<sub>4</sub>O<sub>10</sub>, vaid '''kodu'''.”<ref>Toomas Sutt. “Inimene. Loodus. Lootus.” – Ajakiri Aja Pulss 1988, nr. 21, lk. 8.</ref>
“Eriline koht üldinimlike väärtuste hulgas kuulub kodule. Just selle väärtuse kaudu jõudis meie rahva teadvusse tõsiasi, et ökoloogiline globaalprobleem ei ole midagi abstraktset, Eestimaast eemal või kaugel olevat, vaid meie endi ja meie järglaste saatus, meie vahetut kodu ja kodumaad ning meie ürgkodu – loodust – puudutav ja ohustav fenomen. Ökoloogilise situatsiooni teadvustamise märksõnaks ei ole fosforiit, isegi mitte P<sub>4</sub>O<sub>10</sub>, vaid '''kodu'''.”<ref>Sutt, Toomas 1988. Inimene. Loodus. Lootus. ''[[Aja Pulss]]'' nr. 21, lk. 8.</ref>


==Kirjandus==
==Kirjandus==

Redaktsioon: 17. veebruar 2010, kell 18:25

Toomas Sutt (11. november 1938 Pärnu5. juuli 1994 Tartu) oli eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik, kelle peamisteks valdkondadeks olid eluteaduste alused ja evolutsiooni suunalisuse probleem. Hiljem lisandus tugev huvi bioeetika küsimuste vastu, sealhulgas seoses antroopsusprintsiibiga. T. Sutt on avaldanud üle 70 teadusliku artikli ja sadakond esseed teoreetilise bioloogia, evolutsiooniteooria, bioloogia filosoofia, bioloogia ajaloo jateoreetilise ökoloogia alalt. Toomas Sutt oli ka teadusliku mõtteviisi ja uute teadussaavutuste populariseerija. Ta osales aktiivselt K. E. von Baeri muuseumi loomises ning tema teaduspärandi tutvustamises; oli Baeri 200. sünniaastapäevale pühendatud rahvusvahelise konverentsi peakoordinaator. Ka oli ta juhtivalt tegev rea rahvusvaheliste ja kohalike teoreetilise bioloogia ja evolutsiooniteooria alaste teadusfoorumite korraldamisel ning vastavate publikatsioonide toimetamisel ja kirjastamisel.


Õpingud

Toomas Sutt õppis Pärnu I Keskkoolis, mille lõpetas 1957. aastal. Enne õpingute algust 1961. aastal Tartu Ülikoolis töötas ta Pärnu Tsentraal-Töö-Hoiukassa kontrolönina ja Eesti Põllumajandusprojektis tehnikuna. 1966.aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli bioloog-geneetikuna. 1970–1973 õppis Toomas Sutt paralleelselt Tartu ja Leningradi Ülikooli juures aspirantuuris. 1974. aastal kaitses ta Leningradis kandidaadikraadi (PhD) filosoofias väitekirjaga "Filosofskije aspekty problemy napravlennosti organicheskoj evoljucii". 1979–1992 oli ta seotud Eesti Põllumajandusakadeemia (praegune Eesti Maaülikool) filosoofia kateedriga.

Töö bioloogia vallas

Aastast 1973 algas tema side Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudiga (1973–1974 vanemteadurina; 1974–1975 teadussekretärina; 1975–1990 töötas ta bioloogia ajaloo sektori ja evolutsiooniprobleemide labori juhatajana; 1990 vanemteaduri kohal ning K. E. von Baeri muuseumi juhatajana). Toomas Sutt oli Baeri muuseumi tegelik rajaja, esimene juht ja kogumike sarja Folia Baeriana eestvedajaid, autor ning toimetaja. Aastail 1993–1994 oli Toomas Sutt Tartu Ülikooli loodusteaduste filosoofia dotsent. Selleks ajaks oli ta avaldanud 45 teadusartiklit ja 26 teaduslikku teesi. Ta on esinenud teaduslike ettekannetega Olomoucis, Ostravas (1986), Helsingis (1989), Jyvaskyläs, Oulus, Prahas (1990), Aachenis, Münsteris (1991). 1992. aasta septembrist novembrini oli Münsteris külalisõppejõuks.

Tsitaat

“Eriline koht üldinimlike väärtuste hulgas kuulub kodule. Just selle väärtuse kaudu jõudis meie rahva teadvusse tõsiasi, et ökoloogiline globaalprobleem ei ole midagi abstraktset, Eestimaast eemal või kaugel olevat, vaid meie endi ja meie järglaste saatus, meie vahetut kodu ja kodumaad ning meie ürgkodu – loodust – puudutav ja ohustav fenomen. Ökoloogilise situatsiooni teadvustamise märksõnaks ei ole fosforiit, isegi mitte P4O10, vaid kodu.”[1]

Kirjandus

  • Toomas Sutt. "Aastad 1961–1973" (Kirjutis õpinguaegadest. Rubriigis "Aastad teie elus?") – Edasi 15.09.1982
  • Toomas Sutt. "Inimene. Loodus. Lootus." (Historismi, süsteemsuse ja humanismi seostamise vaajdusest filosoofilises maailmanägemises.) – Aja Pulss 1988, nr. 21, lk.2 ja 8.
  • "Karl Ernst von Baer 1792 – 1876. Baer Hause Tartu." (Prospekt.) Herausgegen von V. Kaavere, T. Sutt. Tallinn, Eesti Tervishoiu Arenduskeskus 1992
  • "Baer and modern biology: abstracts of the international conference held in Tartu, 28.02.-2.03.1992." University of Tartu. (Editorial board: T. Sutt – head.) Tartu, University of Tartu 1992
  • "Baer and modern biology: proceedings of the international conference held in Tartu 29.02.-03.03.1992." (Editorial board: Toomas Sutt... et al. Foreword: Vello Kaavere, Toomas Sutt Tartu, Estonian Academy of Sciences 1993 ISBN 9985500377
  • Toomas Sutt. "Karl Ernst von Baer." Bonn, Bund der Vertriebenen 1994. (Trükikordus: 1. Auflage.) ISBN 3925103651
  • "Karl Ernst von Baer." (Verfasser Toomas Sutt. Sari: Arbeitshilfe, Nr. 63/1994) Bonn, Verlag GmbH 1994 ISBN 3925103651

Välislingid

Viited

  1. Sutt, Toomas 1988. Inimene. Loodus. Lootus. Aja Pulss nr. 21, lk. 8.