Jaan Lepp

See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior

---

Jaan Lepp (19. juuli 1895 Harjumaa Anija vald - 9. detsember 1941 Kirov) oli teenekas Vabadussõja võitleja.

Jaan Lepp osales Eesti Vabadussõjas, tegeles aktiivselt spordiga.

Kolonelleitnant Jaan Leppa on autasustatud Vabadusristi, Kotkaristi, Läti Karutapja ordeni ja teiste ordenitega.

Anija valla eestvedamisel püstitati Peningis asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.

Sõjaväes

Jaan Lepa sõjaväeline tegevus hõlmas põhiliselt nii Eesti Kaitseliitu kui sõjaväge. Mais 1915 astus ta vabatahtlikuna vene sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks 1916. Ta oli eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi Küttide polgu koosseisus Düüna rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislause risti III järk mõõkade ja lindiga – mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu. Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ning sügisel alamkapteniks. Eesti polgu loomisel liitus Jaan Lepp alguses 3. ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polguga, kus ta oli kompanii ülemaks alamkapteni auastmes.

I maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus ta Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi soomusrong nr 2, siis määrati ta selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

Sport

Ta oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ning üheks eestlaseks, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid otseselt tegev spordiseltsides: "Sport" asutajaliige, “Võitleja” asutajaliige ja esimees, “Kalev” juhatuse liige, “Ilmarine” spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.

Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel annetati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldteenete märk.

Jaan Leppa kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks ja kes lasi ta vahistada juba 23. juulil 1940.

Jaan Lepa suhtes viidi kohtuotsus täide 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Välislink

• Soomusronglasest Eesti pallikindral Kultuur ja Elu