Jõud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Volum (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{liita|Jõud (füüsika)]]
''See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jõud (täpsustus)]]''
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jõud (täpsustus)]]}}
----
'''Jõud''' on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[vastastikmõju]] tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega [[vektoriaalne suurus|vektoriaalse suurusega]].
'''Jõud''' on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[vastastikmõju]] tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega [[vektoriaalne suurus|vektoriaalse suurusega]].



Redaktsioon: 12. veebruar 2010, kell 17:05

{{liita|Jõud (füüsika)]]

 See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus)

Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega.

Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga .

Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N).

Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus () on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (). Võttes võrdeteguri üheks, saame

.

Siin tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis

,

mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte ().

Vaata ka