Eriosakond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{See artikkel| on Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku sõjalise vastuluureasutusest; NSV Liidu asutustest režiimi- ning piiratud juurdepääsuga andmete salastatuse eest vastutanud allüksuste kohta vaata artiklit [[Eriosakond (režiimikontroll)]].}}
{{See artikkel| on Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku sõjalise vastuluureasutusest; NSV Liidu asutustest režiimi- ning piiratud juurdepääsuga andmete salastatuse eest vastutanud allüksuste kohta vaata artiklit [[Eriosakond (režiimikontroll)]].}}


'''Eriosakond''' ([[vene keel]]es ''Особый отдел'') oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures tegutsenud, kuid NSV Liidu julgeolekuasutuste koosseisu kuulunud sõjaväelise [[vastuluure]] allüksus. Struktuurselt kuulus EO riikliku julgeoleku eest vastutavasse [[NKVD struktuur]]iharusse kuni [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] alguseni, mil ta allutati NSV Liidu [[Riiklik Kaitsekomitee|Riiklikule Kaitsekomiteele]] 3. Peavalitsusena. Hilisema reorganiseerimise tulemusena sai nime Vastuluure Peavalitsus (''vene keeles ГУКР «Смерш»)'' <ref>[http://www.idf.ru/documents/info.jsp?p=21&doc=58773]</ref> ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Kmitee 3. Peavalitsus|3. Peavalitsus]].
'''Eriosakond''' ([[vene keel]]es ''Особый отдел'') oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures tegutsenud, kuid NSV Liidu julgeolekuasutuste koosseisu kuulunud sõjaväelise [[vastuluure]] allüksus.
Struktuurselt kuulus EO riikliku julgeoleku eest vastutavasse [[NKVD struktuur]]iharusse kuni [[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] alguseni, mil ta allutati NSV Liidu [[Riiklik Kaitsekomitee|Riiklikule Kaitsekomiteele]] 3. Peavalitsusena. Hilisemate reorganiseerimiste tulemusena sai nime Vastuluure Peavalitsus (vene keeles '' ГУКР «Смерш»)'' <ref>[http://www.idf.ru/documents/info.jsp?p=21&doc=58773]</ref> ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|Kolmas Valitsus]].


== Sõjalise vastuluure juhid ja struktuur ==
== Sõjalise vastuluure juhid ja struktuur ==

Redaktsioon: 11. veebruar 2010, kell 13:41

 See artikkel on Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku sõjalise vastuluureasutusest; NSV Liidu asutustest režiimi- ning piiratud juurdepääsuga andmete salastatuse eest vastutanud allüksuste kohta vaata artiklit Eriosakond (režiimikontroll).

Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures tegutsenud, kuid NSV Liidu julgeolekuasutuste koosseisu kuulunud sõjaväelise vastuluure allüksus.

Struktuurselt kuulus EO riikliku julgeoleku eest vastutavasse NKVD struktuuriharusse kuni Teise Maailmasõja alguseni, mil ta allutati NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele 3. Peavalitsusena. Hilisemate reorganiseerimiste tulemusena sai nime Vastuluure Peavalitsus (vene keeles ГУКР «Смерш») [1] ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus.

Sõjalise vastuluure juhid ja struktuur

Nõukogude Armee ning sõjaväestatud asutuste lojaalsuskontrolliga tegeleva riikliku jjuulgeolekuasutuse keskasutuseks oli läbi aegade:

  • Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorralise Komisjoni Eriosakond;
  • Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Eriosakond;
  • NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. Valitsus;
  • NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Eriosakondade Valitsus;

NSV Liidu SARKi ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee konkreetsete piirkondlike, sõjaväeosade ja sõjaväestatud asutuste Eriosakondade koosseisu kuulusid:

  • Eriosakonna ülem,
  • Eriosakonna ülema asetäitja ja
  • Eriosakonna operatiivvolinikud, kelle ülesandeks oli: jälgida sõjaväeosa isikkoosseisu poliitilise ja moraalse seisundit, välja selgitada riiklikke kurjategijaid (kodumaareetureid, spioone, diversante, terroriste, kontrrevolutsioonilisi organisatsioone ja isikute gruppe, kes tegelevad nõukogudevastaste agitatsiooniga), viia läbi eeluurimist riiklikes kuritegudes ja anda eeluurimismaterjalid edasi sõjatribunalidesse otsuse vastuvõtmiseks.

Tšekaa Eriosakondade loomine

1918. aastal moodustati VK(b)P KK büroo otsusega 19. detsember 1918. aastal nõukogude võimule alluva, kuid vägivaldselt võimu haaranud bolševikele mittelojaalse Venemaa Keisririigi sõjaväelaskonna kontrolliks Venemaa KP liimete kontrolli all Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni koosseisus Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Tšekaa Eriosakond (Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР).

Venemaa kodusõda

Eriosakonna esialgseteks ülesanneteks oli sõjaväes oli Venemaa Keisririigi sõjaväe baasil ja Punakaardi loodava uue revolutsioonilise tööliste ja Talupoegade Punaarmee ohvitserkonna lojaalsuskontroll ning sõjategevuse käigus valgekaartlastega sõjasaladuste kaitsmine. Eriosakonnad loodi Venemaa kodusõja rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangutšekaade koosseisus.

 Pikemalt artiklis Venemaa kodusõda

Eriosakondade iseseisvumine

Pärast Venemaa kodusõja lõppu ning endise Venemaa Keisririigi piirdes kommunistliku riigi moodustamist läbiviidud riigihaldusorganisatsioonide reorganiseerimise käigus viidi läbi ka 1922. aasta juunikuus Erakorralise Komisjonis. Läbiviidusd muudatuste tulemusena lahutati 1922. aastani Salajas-Poliitilise Valitsuse Eriosakonna koosseisus olnud sõjaväe lojaalsuskontrolli ja vastuluurega ning üldise vastuluurege tegelevad vastuluureorganid.

  • Eriosakonna ülemaks määrati Genrihh Jagoda, tema asetäitjaks L. Meier/Mayer:
  • 1. jaoskond, ülem V.Lavrovski;
  • 2. jaoskond, ülem I.Lazotski;
  • 3. jaoskond, ülem G.Zarembo-Rozovski;

Eriosakond NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse struktuuris, seisuga 1. jaanuar 1938

  • 1. jaoskond - sõjaväeringkondade, armeede, kopruste ja dibiiside staabitööötajate kontroll,
  • 2. jaoskond - sõjaväeringkondade luurevalitsuste kontroll,
  • 3. jaoskond - sõjaväelennundusasutused ja väekoondised,
  • 4. jaoskond - tehnilised väed,
  • 5. jaoskond - motoriseeritud tehnilised väed,
  • 6. jaoskond - kahurvägi, ratsavägi,
  • 7. jaoskond - jalavägi, ratsavägi,
  • 8. jaoskond - Punaarmee poliitorganid,
  • 9. jaoskond - varustusorganid
  • 10. jaoskond - sõjamerelaevastik,
  • 11. jaoskond - NKVD väed,
  • 12. jaoskond - organisatsioonilised ja mobilisatsiooniorganid,
  • uurimisüksus,

Teine maailmasõda

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus "SMERŠ"

 Pikemalt artiklis SMERŠ

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus "SMERŠ" loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 19. aprillil 1943 № 415-138сс endise NSV Liidu SARK-i (NKVD) Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) vastuluure eriosakondade baasil ja selle ülemaks oli kuni 4. maini 1946 Viktor Abakumov.

SMERŠ-i osakonnad allusid otseselt Kaitse Rahvakomissariaadile ja kaitse rahvakomissar Jossif Stalinile, ning nende peamiseks ülesandeks oli sõjaline vastuluure ja salapolitseiline tegevus sõjaväes.

Peale NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee alluvuses oleva 3. Peavalitsuse olid, veel relvajõudude lojaalsuse kontrolliks:

NSV Liidu Sõjamerelaevastiku rahvakomissariaadi 3. valitsus

Sõjamerejõudude Vastluure valitsus "SMERŠ" (Управление контрразведки «СМЕРШ» Народного комиссариата ВМФ СССР ) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 19. aprillil 1942 № 415-138сс määrusega endise NSV Liidu SARK vastuluurevalitsuse baasil.

Juhid ja struktuur

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi vastuluureosakond

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi vasrtuluureosakond (Отдел контрразведки (ОКР) «СМЕРШ» НКВД СССР) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 15. mai 1943. aasta määrusega ja SARK-i käskkirjaga № 00856.

Juhid ja struktuur

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti 1946. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluure Смерш uuesti riikliku julgeoleku eest vastutava NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga.

NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure peavalitsus SMERŠ 1946-1953

 Pikemalt artiklis SMERŠ#NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure peavalitsus SMERŠ 1946-1953

NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Valitsus, 1953. aastal

Eriosakonna keskasutuse - 3. valitsuse struktuur NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee kooseisus

  • 1. Valitsus, tegeles NSV Liidu Kaitseministeeriumi, operatiiv-tšekistliku teenindamisega;
  • 2. Valitsus, tegeles NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabiga;
  • 3. Valitsus, tegeles GRU ehk Kindralstaabi 2. osakonnaga;
  • 4. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude maavägedega;
  • 5. valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude merevägedega,
  • 6. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude õhujõududega;
  • 7. Valitsus, tegeles NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee Piirivalvevägedega;
  • 8. Valitsus, tegeles miilitsa ja NSV Liidu Siseministeeriumi allasutuste (kinnipidamisasutused, tuletõrje, tsiviilkaitse jne) kontrolliga;
  • 9. Valitsus, tegeles NSV Liidu Raketivägedega;
  • 10. Valitsus, tegeles NSV Liidu tuumajõududega;
  • 11. Valitsus, tegeles NSV Liidu Tsiviillennundusega;
  • 12. Valitsus, tegeles Moskva Sõjaväeringkonnaga;

Teenistus

Eriosakonna töötajate auastmed

1936. aast 23. mail võttis NSV Liidu Kaitse RK ja NSV Liidu SARK vastu ühiskäskkirja nr. 91/183, mille alusel NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse sõjaväevastuluure töötajad, kes omasid erilist sõjalistehnilist või eelnevat sõjaväeteenistusstaaži võivad kanda nende poolt teenindatavate sõjaväeosade (väeliigi) vormiriietust ja eraldusmärke.

Ametikoht SARKi süsteemis Auastme tähistus Auaste Punaarmees Auastme tähistus
Ühendatud Riiklik Poliitilise Valitsuse Eriosakonna keskaparaadi ülem ja ülema asetäitjad 4 rombi
ÜRPV keskaparaadi Eriosakonna ülema abi; sõjaväeringkonna ÜRPV Eriosakonna ülem ja tema asetäitjad; Eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlikes volitatud esindustes 3 rombi
ÜRPV keskaparaadi Eriosakonna jaoskondade ja teenistuste ülemad; ÜRPV keskaparaadi Eriosakonna sekretär; Eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlike volitatud esinduste Eriosakondade ülemate asetäitjad ja abid; ÜRPV/RPV kopruste, piirkondlike Sõjamerejõudude, väegruppide Eriosakondade ülemad ja nede asetäitjad 2 rombi
ÜRPV Eriosakonna keskaparaadi eriülesannetega kaastöötajad, operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskondade, sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i Eriosakonna ülemad; ÜRPV diviiside, üksikbrigaadide, flotillide Eriosakonna ülemad 1 romb
ÜRPV Eriosakonna keskaparaadi operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskonnaülemate asetäitjad ja operatiivvolinikud; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i Eriosakonna operatiivvolinikud 3 ristkülikut
ÜRPV Eriosakonna keskaparaadi voliniku abi, sekretäri abi; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste volinikud ja sekretärid; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli ja polgu SARK-i Eriosakonna volinikud 2 ristkülikut
ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste voliniku abi; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli SARK-i Eriosakonna volinike abid 1 ristkülik
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi, flotilli Eriosakonna sekretär 4 ruutu
Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi Eriosakonna komandant 3 ruutu

Sõjalise vastuluure töötajate auastmed Teise maailmasõda ajal, Vastuluurevalituses SMERŠ

Pärast 1943. aastal ajutiselt NSV Liidu SARK-i alla koondatud sise ja riiklike julgeolekuasutuste järjekordset reorganiseerimist allutati ja jaotati sõjalise vastuluurega tegutsevad Eriosakonnad NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele ning NSV Liidu Sõjamerelaevastiku RK ja NSV Liidu SARK-i vahel.

NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele allutatud Vastuluurevalitsusee töötajatele omistati üldsõjaväelised auastmed:

Kõrgematele julgeolekutöötajatele anti aga personaalsed auastmed. Armee vastuluure Peavalitsuse ülem Viktor Abakumov, 2. järgu riikliku julgeoleku komissar;

Sõjalaevastiku vastuluurevalitsuse ülem P. Gladkov, rannakaitseteenistuse kindralmajor;

Siseasjade rahvakomissaride relvastatud väeosade vastuluureosakonna ülem Juhnevitš riikliku julgeoleku komissariks,

Vaata ka

Viited