Vastne

Liblikavastseid nimetatakse röövikuiks

Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengustaadium (vastsetaadium) pärast munast vms. koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jne.

Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konna vastsed elavad vees, valmikud kuival. Vääneljalaliste vastne on liikumisõimeline ja seda kasutatakse liigi levimiseks, sest vääneljalaliste valmik on liikumisvõimetu.

Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse neoteeniaks ehk vastsesigimiseks.

Vastsejärgud

 Pikemalt artiklis Vastsejärgud

Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on väga mitmekesine. Olenevalt organismirühmast saab eristada arvukalt vastsestaadiumeid, millest paljud kannavad spetsiifilisi nimetusi, näiteks liblikavastsed on röövikud, konnavastsed on kullesed, kalavastsed on maimud, paljudel vähkidel on naupliused, rõngussidel ja mõnel limustel trohhofoorid ehk pärgvastsed.