Termodünaamika esimene seadus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
kus ''Q'' on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning ''A'' on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on ''Q'' negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on ''A'' negatiivne). |
kus ''Q'' on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning ''A'' on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on ''Q'' negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on ''A'' negatiivne). |
||
: <math>\Delta U=-Q+A</math>, |
|||
Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Näiteks [[gaas]] teeb paisumisel tööd |
Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Näiteks [[gaas]] teeb paisumisel tööd |
Redaktsioon: 6. veebruar 2010, kell 16:47
See artikkel vajab toimetamist. (November 2007) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus.
See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.)
Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:
- ,
kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A negatiivne).
- ,
Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Näiteks gaas teeb paisumisel tööd
- ,
kus p on gaasi rõhk ning dV on ruumala muut. Võimalikud on ka muud töö vormid (nt. elektriline: aku laadimine-tühjenemine).