Termodünaamika esimene seadus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
P kat
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Termodünaamika esimene seadus''' on sisuliselt [[energia jäävuse seadus]].
'''Termodünaamika esimene seadus''' on sisuliselt [[energia jäävuse seadus]].


See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade [[siseenergia]] ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks.)
See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade [[siseenergia]] ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.)


Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (''U'') saab muutuda tänu [[soojushulk|soojushulgale]] (''Q''), mis vahetatakse väliskeskkonnaga ning [[töö]]le (''A''), mida [[termodünaamiline süsteem|süsteem]] teeb välisjõudude vastu:
Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (''U'') saab muutuda tänu [[soojushulk|soojushulgale]] (''Q''), mis vahetatakse väliskeskkonnaga ning [[töö]]le (''A''), mida [[termodünaamiline süsteem|süsteem]] teeb välisjõudude vastu:

Redaktsioon: 6. veebruar 2010, kell 15:24

Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus.

See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui energiaülekandevormi olemasolu. (Näiteks hõõrdumise esinemisel on mehaanilise energia jäävus rikutud, kuna osa mehaanilisest energiast muundub siseenergiaks - soojuseks.)

Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis vahetatakse väliskeskkonnaga ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:

,

kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A negatiivne).

Kõige lihtsam töö vorm on mehaaniline töö. Näiteks gaas teeb paisumisel tööd

,

kus p on gaasi rõhk ning dV on ruumala muut. Võimalikud on ka muud töö vormid (nt. elektriline: aku laadimine-tühjenemine).


Vaata ka