Orhan Pamuk

Orhan Pamuk

Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 İstanbulis) on türgi romaanikirjanik, ühiskonnategelane ja sõnavabaduse eest võitleja, 2006. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Elulugu

Orhan Pamuk kasvas üles majanduslikult heal järjel olevas peres. Pere õhutusel läks ta õppima arhitektuuri, kuid loobus sellest kolme aasta pärast, asudes õppima ajakirjandust ja hakates "täisajaga" kirjanikuks. Aastail 1985–1988 töötas ta külalisõppejõuna New Yorgis Columbia ülikoolis. Aastail 1982–2001 oli ta abielus, tal on tütar Rüya (türgi k 'unistus').

Looming

Kirjutama hakkas Pamuk regulaarselt 1974. aastal. Juba ta esimene romaan "Härra Cevdet ja tema pojad" (1982) sai tähelepanu ja edu osaliseks. See teos räägib kolmest põlvkonnast jõukas Istanbuli peres. Menu said tunda ka teine romaan "Vaikne maja" (1983) ja kolmas, ajalooline romaan "Valge loss" (1985). Kõik need kolm teost võitsid ridamisi preemiaid. The New York Times Book Review kirjutas: "Idast on tõusnud uus täht – Orhan Pamuk."

Seejärel hakkas Pamuk kirjutamisel kasutama postmodernseid tehnikaid, vastukaaluks varasemale tahedale realismile. Aastal 1990 ilmunud neljas romaan "Must raamat" tõi autorile lisaks menule kriitikute hulgas ka suuremal määral lugejamenu, muutudes üheks kaasaja Türgi loetumaks raamatuks. Viis aastat hiljem ilmunud viies romaan "Uus elu" tekitas Türgis sensatsiooni ja sai üheks türgi kirjanduse menukamaks raamatuks läbi aegade.

Järgnevad kaks romaani, "Mu nimi on Punane" (1998) ja "Lumi" (2002) suurendasid Orhan Pamuki rahvusvahelist tuntust veelgi. "Mu nimi on Punane" pälvis 2003. aastal väga maineka IMPAC-i preemia ja seda oli 2006. aastaks tõlgitud 24 keelde. "Lumi" tegeleb islami ja lääne elulaadi kokkupõrkega tänapäeva Türgis. The New York Times valis selle ingliskeelse tõlke kümne 2004. aasta parima romaani hulka.

Vastates küsimusele "Kuidas mõjutas IMPAC-i preemia (127 000 dollarit) võitmine teie elu ja tööd?" vastas Pamuk: "Mu elus pole miski muutunud pärast seda, kui ma hakkasin täisajaga kirjutama. Ma olen ilukirjandust kirjutanud 30 aastat. Esimesed 10 aastat muretsesin ma raha pärast ja mitte keegi ei küsinud, kui palju ma teenin. Järgmised 10 aastat kulutasin ma raha ja mitte keegi ei küsinud selle kohta midagi. Ja viimased kümme aastat on kõik minu käest uurinud, kuidas ma raha kulutan, aga ma ei ütle seda."

Ühiskondlik tegevus

2005. aastal sattus Orhan Pamuk maailma avalikkuse tähelepanu alla sõnavabaduse eest võitlejana. 2005. aasta veebruaris andis Pamuk šveitsi ajakirjale Das Magazin intervjuu, kus ta muuhulgas ütles: "30 000 kurdi ja miljon armeenlast tapeti neil aladel ja mitte keegi peale minu ei söanda sellest rääkida." Selle lausega vihjas Pamuk armeenlaste genotsiidile Türgis aastail 1915–1917 ja 30 000 kurdi massimõrvale ka Türgi alal Anatoolias – teemale, mis oli Türgis kuni selle ajani tabu.

Das Magazinile antud intervjuu tõi Pamukile neli kuud hiljem kaasa kohtutee, sest 2005. aasta juunis võeti Türgis vastu seadus, mille kohaselt on Türgi riigi ja türkluse selline kritiseerimine kuritegu. Niisuguse seadusesätte alusel algatasid rahvuslikud äärmuslased tagantjärele kohtuprotsessi, mis ähvardas Pamuki vanglakaristusega kuuest kuust kuni kolme aastani.

Protsessi vältel jätkas Pamuk maailmas oma sõnumi levitamist. Süüdistuste alla sattunud sõnavabaduse eestkõnelejale tuli kasuks asjaolu, et protsessi päevil taotles Türgi liitumist Euroopa Liiduga. Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn ütles, et Pamuki kohtuprotsess on Türgi liidu-kõlblikkuse prooviks. Oma esindajad saatis Pamuki kohtuprotsessi jälgima Euroopa Parlament. Pamuki kaitseks ja kohtuprotsessi aluseks olnud seadusesätte vastu astus välja Amnesty International.

Kaheksa maailmakuulsat kolleegi kirjanduse alal, José Saramago, Gabriel García Márquez, Günter Grass, Umberto Eco, Carlos Fuentes, Juan Goytisolo, John Updike ja Mario Vargas Llosa koostasid mehe toetuseks ühise pöördumise. Pamuk muide oli ise olnud esimene muslimi autor, kes mõistis avalikult hukka Salman Rushdiele kehtestatud fatwa ja oli toeks oma türgi kolleegile Yaşar Kemalile tolle poliitilise kohtuprotsessi ajal 1995. aastal.

Ehkki leidus neidki, kes kahtlustasid, et Pamuki äkilise sõnavabaduse eestkõneleja rolli asumise põhjuseks on soov saada sel moel Nobeli kirjanduspreemia – mis anti 2005. aastal hoopis inglasele Harold Pinterile. Pamukile osaks saanud rahvusvaheline au ja kuulsus sõnavabaduse kaitsjana tundus paljudele rahvuskaaslastele ebaaus ka sellepärast, et enne Pamuki ootamatut pöördumist sellele rajale oli Türgis juba kirjanikke (sh mainitud Yaşar Kemal) ja palju teisi inimesi, kes olid kurdide ja teiste vähemuste probleemidega pikaaegselt tegelenud, vähemuste õiguste eest võidelnud, selle pärast vanglaski istunud.

2006. aasta jaanuaris vabastati Pamuk tehnilistel põhjustel talle esitatud süüdistustest. "See on hea uudis härra Pamukile, aga hea uudis ka sõnavabadusele Türgis," kommenteeris seda Euroopa Liidu laienemisvolinik Olli Rehn. Siiski väljendasid mõned Euroopa Liidu esindajad kahetsust, et süüdistustest loobuti mitte sisulistel, vaid tehnilistel põhjustel.

Looming eesti keeles

2007. aasta jaanuaris ilmus romaan "Lumi" (tõlkija Ly Seppel, kirjastus Pegasus) ISBN 978-9949-425-37-2

Looming türgi keeles

• "Cevdet Bey ve Oğulları" ("Härra Cevdet ja tema pojad", romaan) 1982
• "Sessiz Ev" ("Vaikne maja", romaan) 1983
• "Beyaz Kale" ("Valge loss", romaan) 1985
• "Kara Kitap" ("Must raamat", romaan) 1990
• "Gizli Yüz" ("Salajane nägu", filmikäsikiri) 1992 [1]
• "Yeni Hayat" ("Uus elu", romaan) 1995
• "Benim Adım Kırmızı" ("Mu nimi on Punane", romaan) 1998
• "Öteki Renkler" ("Teised värvid", esseed) 1999
• "Kar" ("Lumi", romaan) 2002
• "İstanbul. Hatıralar ve Şehir" ("Istanbul. Linn ja mälestused", mälestused) 2003

Auhinnad

• 1979 Milliyet Press Novel Contest Award (Türgi) romaani "Karanlık ve Işık" ("Pimedus ja valgus", hiljem avaldatud pealkirja "Härra Cevdet ja tema pojad" all) eest
• 1983 Orhan Kemal Novel Prize (Türgi) romaani "Härra Cevdet ja tema pojad" eest
• 1984 Madarali Novel Prize (Türgi) romaani "Vaikne maja" eest
• 1990 Independent Foreign Fiction Prize (Ühendkuningriik) romaani "Valge loss" eest
• 1991 Prix de la Découverte Européenne (Prantsusmaa) romaani "Vaikne maja" prantsuskeelse tõlke ("La Maison de Silence") eest
• 2002 Prix du Meilleur Livre Etranger (Prantsusmaa) romaani "Mu nimi on Punane" eest
• 2002 Premio Grinzane Cavour (Itaalia) romaani "Mu nimi on Punane" eest
• 2003 International IMPAC Dublin Literary Award (Iirimaa) romaani "Mu nimi on Punane" eest
• 2005 Peace Prize of the German Book Trade (Saksamaa)
• 2005 Prix Medicis Etranger (Prantsusmaa) romaani "Lumi" eest
• 2006 Nobeli kirjandusauhind (Rootsi)