Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P vajab viiteid
DSisyphBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: ca, cs, da, de, el, eo, es, fi, fr, gl, he, hu, is, it, ja, ko, lt, lv, nl, nn, no, pl, pt, ro, ru, sk, sl, sv, ta, uk, zh
11. rida: 11. rida:
[[Kategooria:Happed]]
[[Kategooria:Happed]]


[[ca:Àcid cianhídric]]
[[cs:Kyselina kyanovodíková]]
[[da:Blåsyre]]
[[de:Cyanwasserstoff]]
[[el:Υδροκυάνιο]]
[[en:Hydrogen cyanide]]
[[en:Hydrogen cyanide]]
[[es:Ácido cianhídrico]]
[[eo:Hidrogena cianido]]
[[fr:Cyanure d'hydrogène]]
[[gl:Cianuro de hidróxeno]]
[[ko:사이안화 수소]]
[[is:Vetnissýaníð]]
[[it:Acido cianidrico]]
[[he:מימן ציאנידי]]
[[lv:Ciānūdeņradis]]
[[lt:Ciano vandenilis]]
[[hu:Hidrogén-cianid]]
[[nl:Waterstofcyanide]]
[[ja:シアン化水素]]
[[no:Hydrogencyanid]]
[[nn:Blåsyre]]
[[pl:Cyjanowodór]]
[[pt:Cianeto de hidrogênio]]
[[ro:Acid cianhidric]]
[[ru:Синильная кислота]]
[[sk:Kyanovodík]]
[[sl:Cianovodikova kislina]]
[[fi:Sinihappo]]
[[sv:Vätecyanid]]
[[ta:ஐதரசன் சயனைடு]]
[[uk:Синильна кислота]]
[[zh:氰化氢]]

Redaktsioon: 3. veebruar 2010, kell 22:56

Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg[viide?].

Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui hukkamistel.

Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada[viide?].

Välislingid