Edgar Savisaar: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 77.233.84.70 (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp |
|||
10. rida: | 10. rida: | ||
===Vanemad ja sünd=== |
===Vanemad ja sünd=== |
||
Edgar Savisaare vanemad |
Edgar Savisaare vanemad Shrek ja Fiona. Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin; hüüdnimi Mann) elas [[Vastse-Kuuste]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]]. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis. |
||
Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel [[1949]] vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.<ref>[[Vello Lattik]]: [http://sakala.ajaleht.ee/161204/esileht/arvamus/5013816.php Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 16. detsember 2004</ref> |
Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel [[1949]] vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.<ref>[[Vello Lattik]]: [http://sakala.ajaleht.ee/161204/esileht/arvamus/5013816.php Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 16. detsember 2004</ref> |
Redaktsioon: 3. veebruar 2010, kell 10:14
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Edgar Savisaar (sündis 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, 1988 asutas Rahvarinde, oli taasiseseisvumisaja peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees.
Olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Alates 5. aprillist 2007 on ta Tallinna linnapea.
Elulugu
Vanemad ja sünd
Edgar Savisaare vanemad Shrek ja Fiona. Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin; hüüdnimi Mann) elas Vastse-Kuustes, Põlva maakonnas. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.
Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel 1949 vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.[1]
Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Enno Tammer raamatus "Mälu võim" Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud.[2] Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa.
Edgar Savisaar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis.[3]
Sügisel 1950 naasis Edgari ema koos lapsega vangilaagrist Vastse-Kuustesse[4].
Karjääri algaastad
Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus[viide?]. Aastast 1982. dotsent.
Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor.
Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).
Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas.
Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".
Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.
Tegevus poliitikuna
1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks.
Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema ametikohast EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks.
3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi. Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. Talvel 1991/1992 valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi.
Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil.
Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutšekid[viide?]. Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale[viide?]. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist[viide?]. Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu[viide?]. Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku õigusliku aluse loomine, mis seisnes vastavate seaduseelnõude ettevalmistamises. Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris.[viide?]
Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas.
Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani.
12. aprillist 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister.
31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul[5] Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri(moonides sisalduv narkootiline aine olid lubatu piires). Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega[6].
Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses[7][8].
1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettide põhjal, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Sellest sai alguse nn lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.
1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult – kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku.[9].
7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks[10].
Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse.
Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit.
1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". Antud teos on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb autor Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme.
Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.
2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus.
Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud käsitletava perioodi võtmekujudega.. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõrast ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks – ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti lõpliku iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisisituatsioone, majandusreforme kui ka valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid.
2005. aasta märtsist aprillini oli Savisaar teist korda Tallinna Linnavolikogu esimees.
Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani aluse Arengufondile.
2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. august 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, et tallinlased tunnustavad tema varasemat tööd pealinna juhtimisel ja usaldavad teda. "Usaldusele tuleb vastata usaldusega", ütles Savisaar." Seda tõlgendas avalikkus lubadusena tulla valimisvõidu korral ministri ametikohalt ära tulla ja linnapeaks hakkama. Savisaar jätkas siiski ministrina; linnapeaks sai erakonnakaaslane Jüri Ratas.
Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Sellel ametikohal on ta tänaseni. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini, kui arvatagi osatakse, on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."
Hariduskäik
- 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis
- 1966–1968 õppis Tartu 7. Keskkoolis
- 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli
- 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena
- 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused"
Ametikohad
- 1973–1976 Ahja Keskkooli õpetaja
- 1976–1977 Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja
- 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees
- 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud, samast aastast ka Eesti NSV TA filosoofia kateedri dotsent
- 1985–1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja
- 1988–1989 Juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor
- 1989–1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees
- 1990 Eesti NSV majandusminister
- 1990–1992 peaminister
- 1992–2001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige
- 1992–1995 Riigikogu aseesimees
- 12. aprill 1995 – 10. oktoober 1995 siseminister
- 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees
- 2001–2004 Tallinna linnapea
- märts – 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees
- 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister
- 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea
Hinnangud
Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida.
Tunnustused ja tiitlid
- 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mõned tahud" eest
- 1987 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rändauhind "Majandusmõte"
- 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia
- 1995 Pressivaenlane
- 2001 Riigivapi II klassi teenetemärk
- 2005 Kolme Tähe orden (Läti kõrgeim orden)
- 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk
- 2007 Tallinna vapimärk
Ühiskondlik tegevus
- Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 – 10.10.1995 ja 30.03.1996 - …)
- Estonia Seltsi liige (alates 1993)
- MTÜ LiVal sport liige (alates aastast 2002)
- MTÜ Šoti sõprade klubi liige
- Eesti Jalgpalliliidu president (1990 – 1992)
- Eesti Sumoliidu president (1997 – 1998)
- Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000)
- Osatäitmine filmis „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“ (2002)
Publikatsioonid
Raamatud
- 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn.
- 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn.
- 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn.
- 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn
- 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn.
- 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn. tõlkinud Ilmar Rattus.
- 1987 Võitlus noorsoo pärast, Tallinn
- 1988 Revolutsioon jätkub, Tallinn, ISBN 5-450-00043-X
- 1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8
- 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3
- 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992, Tartu, ISBN 9985930436
- Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3
- 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277
- "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058
Artiklid raamatutes ja ajakirjades
- 1994 Uus poliitika tulekul. – Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994, ISBN 9985601106
- 1999 Ühistransport on linnale tähtis. – Sõitja, nr 5
- 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
- 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. – The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105)
- 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. – Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985-58-234-9
- 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pēc atjaunotas neatkarības. Estonia and Latvia – ten years since the renewal of the independence. – Sarežģītais gājums: veltījums Latvijas Republikas neatkarības atjaunošanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia
- 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn
- 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu, Tallinn, ISBN 9789985967454
- Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. – Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 66–68.
Ajaleheartiklid
- 33 küsimust. – Liivimaa Kuller, 19. mai 1994
- Edgar Savisaar: Esimene märuliöö – mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007)
- Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007)
- Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26. oktoober 2007)
- Edgar Savisaar: Majanduskriis – kelle süü? (Eesti Päevaleht, 26. september 2008)
- Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed tervislikku eeskuju?, Postimees, 25. oktoober 2008
- Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu)
- Obama võit on Ansipi kaotus (Äripäev, 6. november 2008)
- Obama võit on Ansipi kaotus (Meie maa, 11. november 2008)
- Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. – Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles võib-olla ainult rõõmustavat inflatsiooni langust.]
- Savisaar: Eesti poisid tuleb Iraagist koju tuua, Delfi, 29. november 2008
- Savisaar: annan Kersnale andeks Postimees, 29. detsember 2008
- Kuidas peatada masskoondamised ja luua töökohti? EPL, 8. jaanuar 2009
- Taavi Veskimägi: Kriis ei too kaasa Savisaare talongi-Eestit EPL, 8. jaanuar 2009
- Parts: mind hämmastab, et Savisaar ei usu Eesti ettevõtlusse Ärileht, 8. jaanuar 2009
- EDGAR SAVISAAR: meedia eneseregulatsioon on nõrk ERR, 23. jaanuar 2009
- Savisaar: tahan enda fotode eest miljon krooni! Delfi, 31. jaanuar 2009
- Edgar Savisaar: Eesti päästaks uus valitsus ja teistsugune poliitika Postimees, 12. veebruar 2009
- Alternatiivne ettepanek Padari piparkoogile Maaleht, 18. veebruar 2009
- Edgar Savisaar: negatiivne reklaam fondimaailmas Postimees.ee, 3. aprill 2009
- Online-intervjuu: vastas Edgar Savisaar Postimees.ee, 19. mai 2009
Isiklikku
Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin.
Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar.
Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada.[11]
Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus.
Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/ .
Kirjandus Edgar Savisaare kohta
- Jaan Kelder ja Indrek Mustimets: "Keda me valisime?", Kirjastus "Tartumaa", Tartu 1993, lk 190–193
- Vilja Savisaar "Valguses ja varjus", 1995
- Kaia Kiik, Peeter Ernits. Noore jesuiidi kannatused. – Magneet, 1995, nr 18, lk 4–9.
- Arnold Kurb. Edgar Suur: "Kui te minuga rääkida tahate, siis olge vait!". – Liivimaa Kuller, 15. juuni 1995.
- Arnold Kurb. Siseminister rikub seadust. – Liivimaa Kuller, 13. juuli 1995.
- Enno Tammer: Lindiskandaal jääb toimikusse I, Postimees, 7. oktoober 1996
- Peeter Kaldre: Savisaare sinusoid, Luup, 25. november 1996
- Igor Gräzin: Varjus ja veel kord varjus, Eesti Ekspress 1996
- Alari Rammo: Savisaar on venelane? Ärileht, 2. september 1999
- Toomas Mattson: Lindiskandaali kronoloogia ja Vilja Savisaare intervjuu, Postimees, 2000
- Arengud Eestis sügisel 1987 : IME ettepanek, Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd, 1986-1991. Teine trükk. Tallinn, 2000, lk. 189-212
- Edgar Savisaar - the most loved leader and the most hated opponent, Toomas Kümmel, Tallinn Airport Magazine, (2002), Spring, lk. 18-19
- Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002
- Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002
- Enno Tammer. Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv. – Mälu võim, lk 13–82.
- Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003
- Enno Tammer. Lõpparve rongaemadusega. – Mälu võim, lk 85–113.
- Tegijad : Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus; Toivo Tootsen 2003
- Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004
- Savisaare naised - abikaasad, ustavad jüngrid ja noorukesed wannabe ’d, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008
- Naised Edgarist, SL Õhtuleht, 8. jaanuar 2008
- Sulev Vedler: K-supermees Savisaar päästab Eesti majandust, Eesti Ekspress, 6. november 2008
- Hille Tänavsuu: Savisaare küsitlustrikk põhjustas pahameele, Tallinna Postimees, 19. november 2008
- Savisaarel ükskõik, peaasi, et räägitakse, Delfi, 20. november 2008
- Savisaar ei välista võimalusel peaministri kohale asumist, ERR, 26. november 2008
- Kertu Kalmus. Savisaar loob omaenda infovälja, EPL, 3. detsember 2008
- Merike Tamm. «Edgari jõulukaart» on piiripealne juhtum, Postimees, 15. detsember 2008
- Lauri Linnamäe. Savisaar nimetas kapot maffiaks, Tallinna Postimees, 16. detsember 2008
- VIDEO: kas kapo käis ka Savisaare kabinetis? Mis saab linnavalitsuse valvurist?, Delfi, 16. detsember 2008
- Savisaarel vesi ahjus, Delfi, 16. detsember 2008
- Kalle Muuli: konksu otsas sipleb suur kala, Postimees, 19. detsember 2008
- Priit Pullerits. Repliik: probleemne tegelane Poatimees, 26. detsember 2008
- Savisaar keeldus debatist Laariga Postimees, 19. jaanuar 2009
- Savisaare otsesaadet hakkab märtsist edastama TV3 Tallinna Postimees, 4. veebruar 2009
- Tuuli Aug. Savisaar loata võetud pildist: "Tänan teid märkuse eest" EPL, 4. veebruar 2009
- Savisaare arvates võiks riik Hansapanga ära osta Postimees.ee, 9. veebruar 2009
- Dannar Leitmaa. Savisaar: olen ka ise kapoga kohtunud EPL Online, 27. veebruar 2009
- Martti Kass. Europarlamenti kandideeriv Savisaar kutsub linna rahastatud reklaamklipis valima Tallinna Postimees, 20. mai 2009
- Savisaar sinu telefonis: Tõuse ja sära! Delfi, 1. juuni 2009
- Savisaar ja Grõzlov: sõja ajalugu ei tohi ümber kirjutada err.ee, 11. september 2009
- Savisaar hirmutab pensionäridest valijaid Delfi, 18. september 2009
Viited
- ↑ Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004
- ↑ Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003
- ↑ Vello Lattik: Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?, Sakala, 16. detsember 2004
- ↑ Enno Tammer. Mälu võim, lk 21
- ↑ Ivi Drikkit: Ain Seppik: Unistan ridaelamust, et võtta endale koer, Postimees, 22. veebruar 1997
- ↑ Vahur Kalmre: Võim tunnistas ennast süüdi, Postimees, 6. aprill 1996
- ↑ Mart Laar: Koalitsiooni kohal on pilvitu taevas, Postimees, 19. november 1996
- ↑ Andres Jaeger: Võimul iga hinna eest, Postimees, 6. detsember 1996
- ↑ Eradetektiivibüroos SIA korraldatud läbiotsimisel ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud Riigikogu Erikomisjoni aruanne 17.10.1995-10.06.1996
- ↑ Victoria Parmas: Ajakirjanike lemmikuks osutus Siim Kallas, 8. detsember 1995
- ↑ Savisaared teatasid abielulahutusest, postimees.ee, 15. detsember 2009
Välislingid
Tsitaadid Vikitsitaatides: Edgar Savisaar |
- Tallinna linnapea koduleht
- Eradetektiivibüroos SIA korraldatud läbiotsimisel ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud riigikogu erikomisjoni lõpparuanne, 12. detsember 1996
- Allkirjade kogumine Tallinna linnapea tagasiastumise eest
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Edgar Savisaar |
Eelnev Indrek Toome (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees) |
Eesti peaminister (kohusetäitja) 1990–1992 |
Järgnev Tiit Vähi |
Eelnev Kaido Kama |
Eesti siseminister 1995 |
Järgnev Märt Rask |
Eelnev Tõnis Palts |
Tallinna linnapea 2001–2004 |
Järgnev Tõnis Palts |
Eelnev Andrus Ansip |
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister 2005–2007 |
Järgnev Juhan Parts |
Eelnev Jüri Ratas |
Tallinna linnapea alates 2007 |
Järgnev – |