Edgar Savisaar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 77.233.84.70 (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp
10. rida: 10. rida:
===Vanemad ja sünd===
===Vanemad ja sünd===


Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin; hüüdnimi Mann) elas [[Vastse-Kuuste]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]]. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.
Edgar Savisaare vanemad Shrek ja Fiona. Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin; hüüdnimi Mann) elas [[Vastse-Kuuste]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]]. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.


Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel [[1949]] vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.<ref>[[Vello Lattik]]: [http://sakala.ajaleht.ee/161204/esileht/arvamus/5013816.php Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 16. detsember 2004</ref>
Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel [[1949]] vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.<ref>[[Vello Lattik]]: [http://sakala.ajaleht.ee/161204/esileht/arvamus/5013816.php Kas tõesti juhib Keskerakonda despoot Savisaar?], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 16. detsember 2004</ref>

Redaktsioon: 3. veebruar 2010, kell 10:14

Edgar Savisaar

Edgar Savisaar (sündis 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, 1988 asutas Rahvarinde, oli taasiseseisvumisaja peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees.

Olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Alates 5. aprillist 2007 on ta Tallinna linnapea.

Elulugu

Vanemad ja sünd

Edgar Savisaare vanemad Shrek ja Fiona. Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin; hüüdnimi Mann) elas Vastse-Kuustes, Põlva maakonnas. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.

Maria müüs turul aia- ja metsasaadusi. Suvel 1949 vanemad arreteeriti, sest nad olid hobuse ära müünud vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa mõisteti 15 aastaks Siberisse vangilaagrisse. Emale mõisteti viis aastat vangistust.[1]

Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on Enno Tammer raamatus "Mälu võim" Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud.[2] Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa.

Edgar Savisaar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis.[3]

Sügisel 1950 naasis Edgari ema koos lapsega vangilaagrist Vastse-Kuustesse[4].

Karjääri algaastad

Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus[viide?]. Aastast 1982. dotsent.

Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar. NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Aastatel 1988-1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor.

Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).

Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised ETV saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas.

Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".

Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

Tegevus poliitikuna

1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks.

Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema ametikohast EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks.

3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi. Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. Talvel 1991/1992 valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi.

Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus "raadiojutlusteks". Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil.

Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutšekid[viide?]. Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale[viide?]. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist[viide?]. Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu[viide?]. Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku õigusliku aluse loomine, mis seisnes vastavate seaduseelnõude ettevalmistamises. Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris.[viide?]

Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas.

Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani.

12. aprillist 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister.

31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul[5] Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri(moonides sisalduv narkootiline aine olid lubatu piires). Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega[6].

Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses[7][8].

1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettide põhjal, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Sellest sai alguse nn lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.

1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult – kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku.[9].

7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks[10].

Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse.

Aastatel 1996-1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit.

1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". Antud teos on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb autor Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme.

Aastatel 2001-2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.

2003. aastal oli Savisaarel infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks pisut taandus.

Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud käsitletava perioodi võtmekujudega.. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõrast ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks – ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti lõpliku iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisisituatsioone, majandusreforme kui ka valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid.

2005. aasta märtsist aprillini oli Savisaar teist korda Tallinna Linnavolikogu esimees.

Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani aluse Arengufondile.

2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. august 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, et tallinlased tunnustavad tema varasemat tööd pealinna juhtimisel ja usaldavad teda. "Usaldusele tuleb vastata usaldusega", ütles Savisaar." Seda tõlgendas avalikkus lubadusena tulla valimisvõidu korral ministri ametikohalt ära tulla ja linnapeaks hakkama. Savisaar jätkas siiski ministrina; linnapeaks sai erakonnakaaslane Jüri Ratas.

Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Jüri Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Sellel ametikohal on ta tänaseni. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini, kui arvatagi osatakse, on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."

Hariduskäik

Ametikohad

Hinnangud

Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida.

Tunnustused ja tiitlid

Ühiskondlik tegevus

  • Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 – 10.10.1995 ja 30.03.1996 - …)
  • Estonia Seltsi liige (alates 1993)
  • MTÜ LiVal sport liige (alates aastast 2002)
  • MTÜ Šoti sõprade klubi liige
  • Eesti Jalgpalliliidu president (1990 – 1992)
  • Eesti Sumoliidu president (1997 – 1998)
  • Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000)
  • Osatäitmine filmis „Vanad ja kobedad saavad jalad alla“ (2002)


Publikatsioonid

Raamatud

Artiklid raamatutes ja ajakirjades

  • 1994 Uus poliitika tulekul. – Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994, ISBN 9985601106
  • 1999 Ühistransport on linnale tähtis. – Sõitja, nr 5
  • 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
  • 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. – The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105)
  • 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. – Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985-58-234-9
  • 2002 Igaunija un Latvija: desmit gadi pēc atjaunotas neatkarības. Estonia and Latvia – ten years since the renewal of the independence. – Sarežģītais gājums: veltījums Latvijas Republikas neatkarības atjaunošanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia
  • 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn
  • 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu, Tallinn, ISBN 9789985967454
  • Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. – Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 66–68.

Ajaleheartiklid

Isiklikku

Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin.

Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar.

Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada.[11]

Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus.

Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/ .

Kirjandus Edgar Savisaare kohta

Viited

Välislingid

Eelnev
Indrek Toome
(Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees)
Eesti peaminister
(kohusetäitja)

19901992
Järgnev
Tiit Vähi
Eelnev
Kaido Kama
Eesti siseminister
1995
Järgnev
Märt Rask
Eelnev
Tõnis Palts
Tallinna linnapea
20012004
Järgnev
Tõnis Palts
Eelnev
Andrus Ansip
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
20052007
Järgnev
Juhan Parts
Eelnev
Jüri Ratas
Tallinna linnapea
alates 2007
Järgnev