Jüri Kuuskemaa: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Al.Neuland (arutelu | kaastöö) →Viited: Lisasin lingid artiklitele |
||
| 43. rida: | 43. rida: | ||
* [http://www.postimees.ee/?id=144871 Häbenedes eestlust. Appi, keeleinspektsioon!] - Postimees, 23. juuli 2009 |
* [http://www.postimees.ee/?id=144871 Häbenedes eestlust. Appi, keeleinspektsioon!] - Postimees, 23. juuli 2009 |
||
==Viited== |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
*[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=279786 Jüri Kuuskemaa: Vabadussamba taga on Ansipi suurusehullustus.] [[Õhtuleht]], 17. mai 2008 |
|||
*[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=47865 Jüri Kuuskemaa: roheline terror] Tallinna Postimees.ee, 11. november 2008 |
|||
*[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=215581 Kuuskemaa lammutaks vabadusristi ja Solarise] Tallinna Postimees.ee, 23. jaanuar 2010 |
|||
{{DEFAULTSORT:Kuuskemaa, Jüri}} |
{{DEFAULTSORT:Kuuskemaa, Jüri}} |
||
Redaktsioon: 2. veebruar 2010, kell 13:31
Jüri Kuuskemaa (vahepeal perekonnanimi Keevallik, sündinud 25. oktoobril 1942 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Kuuskemaa on tuntud oma muinsuskaitselise tegevuse ja harivate raadiosaadete järgi (Kuku Raadios teeb ta saadet "Memoria"). Eriti suurt tähelepanu on ta pööranud Kadriorule, sealsele barokkstiilis lossile ja pargile.
Lõpetas Tartu Ülikooli kunstiajaloo eriala 1965.
Kuuskemaa on alates 1964. aastast töötanud Kadrioru kunstimuuseumis, algul teadurina, hiljem kuraatorina. Ta on ka rahvusvaheliselt hinnatud giid ja turismireiside juht. Jüri Kuuskemaa on avaldanud rea muinsuskaitse- ja ajalooteemalisi raamatuid ning teinud raadiosaateid. Sageli kirjutab ta arvamuslugusid ajalehtedesse.
1. veebruarist 2010 töötab Kuuskemaa Tallinna linnapea nõunikuna, peamisteks töövaldkondadeks muinsuskaitse, vanalinn, arhitektuur ja kultuuriküsimused. [1]
Ühiskondlik tegevus
Kuuskemaa oli 1987. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutaja ning juhatuse liige.
1990 oli ta Eesti Kongressi delegaat.
Isiklikku
Jüri Kuuskemaa on näitlejate August ja Betty Kuuskemaa pojapoeg. Alates aastast 1978 on ta abielus Aet Kuuskemaaga. Nelja lapse isa.
Keevalliku nime sai Kuuskemaa 1951. aastal, kui vanavanemate soovil adopteeris ta kasuisa Udo Keevallik. Vanavanemad lootsid, et selle nime all on Nõukogude korra ajal kergem, kuna August Kuuskemaa oli langenud jaanuaris 1944 Saksa poolel võideldes.[2]
Tunnustused
- Auleegioni rüütel (Prantsusmaa; 2001)[3]
- Saksamaa Liitvabariigi Teeneterist (2005)
- Tallinna vapimärk (2007) koos Ita Everi ja Edgar Savisaarega[4]
- Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk[5]
Avaldatud teoseid
- "Barokne Kadriorg", Tallinn, 1985
- "Matkamaja" (1985)
- "Kadriorg 18. sajandil" (1986)
- "Estica" (1997)
- "Eesti rahvakalender", Tallinn, 1998 ISBN 9985-9136-2-0
- "Ikoonid Tallinna kogudest"; koos Nikolai ja Orest Kormašoviga. Tallinn, 1997
- "Peeter I ja Katariina I Tallinnas", Tallinn, 2004 ISBN 9985-68-155-X (köites)
- "Hea töö headele inimestele. Tallinna käsitöölised" (2006)
Artikleid ja intervjuusid
- Kadrioru poeg (Margit Kilumetsa intervjuu Jüri Kuuskemaaga) - Eesti Naine, veebi lisatud 8. märtsil 2005
- Kui mina olin veel väikene mees - Õpetajate Leht, 25. mai 2007
- Džiisus, siisitamine ja roppsuude kuldaeg Postimees, 17. veebruar 2009
- Häbenedes eestlust. Appi, keeleinspektsioon! - Postimees, 23. juuli 2009
Viited
Välislingid
- Jüri Kuuskemaa: Vabadussamba taga on Ansipi suurusehullustus. Õhtuleht, 17. mai 2008
- Jüri Kuuskemaa: roheline terror Tallinna Postimees.ee, 11. november 2008
- Kuuskemaa lammutaks vabadusristi ja Solarise Tallinna Postimees.ee, 23. jaanuar 2010