Muulukas: erinevus redaktsioonide vahel

Muulukas
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Roosilaadsed Rosales;
Sugukond	Roosõielised Rosaceae;
Perekond	Maasikas Fragaria;
Liik	Muulukas;
Binaarne nimetus
	Fragaria viridis; Duchesne
Sünonüümid
	Fragaria collina

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. veebruar 2010, kell 03:14

Muulukas (Fragaria viridis Duchesne; sünonüüm Fragaria collina Ehrh.) on mitmeaastane rohttaim roosõieliste sugukonnast.

Metsmaasikat meenutav taim kasvab 5...20 cm kõrguseks^[1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.

Väikestest pähklikestest koosnev ebavili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad.

Muulukas eelistab lubjarikast pinnast; kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel ja loodudel.

Viited

↑ Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152

Välislingid

[Muulukas-1] Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152

[1]

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 [[Metsmaasikas|Metsmaasikat]] meenutav taim kasvab 5...20 cm kõrguseks<ref name="Muulukas"> Eesti taimede määraja (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.
-Väikestest pähklikestest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad.
+Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad.
 Muulukas eelistab [[lubi|lubjarikast]] pinnast; kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel ja loodudel.