Kirjandusteadus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
63. rida: 63. rida:
*[[Lionel Trilling]]
*[[Lionel Trilling]]


==Vaata ka==
==Kirjandusteaduse mõisteid==
*[[Kirjandusteaduse mõisteid]]

[[aforism]] - [[allegooria]] - [[alltekst]] - [[allusioon]] - [[anapest]] - [[daktül]] - [[draama]] - [[eepos]] - [[epigramm]] - [[epopöa]] - [[följeton]] - [[grotesk]] - [[haiku]] - [[hüperbool (kirjandusteadus)|hüperbool]] - [[jamb]] - [[kriminaalromaan]] - [[luuletus]] - [[lõppriim]] - [[metafoor]] - [[metonüümia]] - [[must komöödia]] - [[novell]] - [[näidend]] - [[paroodia]] - [[personifikatsioon]] - [[poeem]] - [[poeetika]] - [[riim]] - [[romaan]] - [[satiir]] - [[sentents]] - [[sonett]] - [[stroof]] - [[tekst]] - [[tragikomöödia]] - [[travestia]] - [[ulmekirjandus]] - [[värsimõõt]] - [[värss]]


{{täienda}}
{{täienda}}

Redaktsioon: 7. jaanuar 2006, kell 00:28

Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.

Kirjandusteaduse allharudest võib tuua esile kirjandusteooria, mis käsitleb ilukirjanduse eripära, vorme ja funktsioneerimist, kirjandusajaloo, mis käsitleb maailmakirjanduse ja selle harude ajaloolist arengut, samuti üksikuid kirjanikke ja teoseid kirjanduse ajaloo perspektiivist, ning kirjanduskriitika, mis analüüsib kirjandust toimiva protsessina, spetsiifilisematest distsipliinidest poeetika ja stilistika.

Samuti on kirjandusteadusel kolm alldistsipliini (haru). Need on bibliograafia, historiograafia ja tekstoloogia.

Kirjandusteadus on tihedalt seotud esteetikaga.

Kirjanduse uurimise asutusi

Eesti kirjandusteadlasi

Välismaa kirjandusteadlasi

Vaata ka